Sisukord
Võrkpall
Postimees
04.06.2016
Eesti
Horoskoop
Mälumäng
Palju õnne
Dilbert
Tagakülg
Male
Eesti lühiuudised
Suvekuu algas uudistajaterohkelt
Tippdemograaf: keegi ei taha vanaks jääda ja sellele murele hakkame ka lahendust leidma (5)
Politsei kuulas Vao elanikke tunnistajatena üle
Kaks USA ohvitseri said kaitseministeeriumi autasu
Ossinovski: vaid sotsid on julgenud EKRE radikaalsusele vastanduda (3)
Orjapidaja dilemma (1)
Padjasõdalaste pealik
Ministrid lehvitasid Vene karule (22)
Majandus
Mürk-Dubout asub juhtima Tallinna lennujaama
Kuidas saada miljonäriks: õpetussõnu naistele (6)
Majanduse lühiuudised
Naisinvestorite eestvedaja: investeerimisega sundis alustama õpetaja madala palk
Välismaa
Jaapanis metsa jäetud poiss leiti elusalt
Soodne ilm tõi migrandid taas merele
Leedus käib klaperjaht mustale rahale
Pariis pildistab liigvett ja istub ummikus (1)
Arvamus
Postimees 1994. aastal: Vello Saatpalu: raske olukord Eesti-Vene suhetes on mõneti tingitud endise välisministri jäikadest seisukohtadest
Peeter Langovitsi tagasivaade: soolaleivapidu Rotermanni soolalaos
Juhtkiri: elada pikemalt, elada tervemana (1)
EKI keelekool: emotsioonid on laes. Absoluutselt
Orjapidaja dilemma (1)
Päeva karikatuur
Padjasõdalaste pealik
Mees, kes julgeb uskuda
Priit Pärnaga tüli ei norita (3)
Jelena Skulskaja veste: õhus on antikultuuri mürgist kiirgust
Martti Randveer: kui vaesed olime ja kui rikkaks võime saada? (17)
Kultuur
Kandilistel ratastel luule
Aja auk. Onu Ööbiku lood
Nädala plaat. Filosoof 2 Filosoof
Baltimaade värske ühisrinne Veneetsia arhitektuuribiennaalil
Luulehetk – hetk luules
Tükk üldajalugu raamatusse raiutud
Ühe täiusliku loo katkemine
Priit Pärnaga tüli ei norita (3)
Sport
Spordi lühiuudised
Mees, kes julgeb uskuda
Flora uus juht: klubi on minu jaoks terve elu
Oliver Venno: 100. korda Eesti eest väljas
Milleks meile spordipsühholoogia?
AK
Baltimaade värske ühisrinne Veneetsia arhitektuuribiennaalil
Aja auk. Onu Ööbiku lood
Tükk üldajalugu raamatusse raiutud
EKI keelekool: emotsioonid on laes. Absoluutselt
Inglismaa oli lukku pandud
Seltsimees Mikko võitleb eelarvamustega
Teeme rahval tuju paremaks
Viimane veerg
Ühe täiusliku loo katkemine
Martti Randveer: kui vaesed olime ja kui rikkaks võime saada? (17)
Ain Kaalepi üheksakümmend ringi ümber päikese (1)
Arter
Heidi Hanso: maailmarännakud juhatavad sind koju
Ujuvad kujundeid
Suurärimees pidas juubelit luurespetsi mõisas (1)
Ksenja Sobtšak – opositsiooniline meediastaar
Margit Härma: armsad teismelised
Forrest Gump, igav liiv ja ehitusplatsid
Alfaisaste verepulm (3)
Kuidas ma üleöö 13 protsenti puhast rasva kaotasin
Kanep, bambus ja õnnelikud õmblejad
Uhke hotell, mida mõõta Volvode ja mersudega (3)
Seal, kus lõpeb (või algab) kiirtee
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Milleks meile spordipsühholoogia?

3 min lugemist
Kristel Kiens kodulinnas Tartus, kuhu tuleb pealinnas asuva töö kõrvalt üsna sageli sõita, et taaralinna sportlastele konsultatsioone anda. FOTO: Erakogu

PSÜHHOLOOGIA. Endine (ranna)võrkpallur Kristel Kiens on Eestis esimene spordipsühholoogia konsultant, kes töötab süsteemselt noortega ja edendab seeläbi valdkonda, mis seni spordis vaeslapse ossa jäänud. Kuigi lisaks õppursportlastele teeb Kiens tihedalt tööd ka täiskasvanud sportlaste ja treeneritega, on tema sõnul just noored valdkond, kuhu tuleks panustada, sest võita on tohutult rohkem kui kaotada: «Kui noored juba varakult spordipsühholoogiaga tutvuvad ja seda kasutama õpivad, siis jäävad ära paljud «agad», mis tekkida võiksid.»

Tellijale

Spordipsühholoogia on eestlastele üsna võõras ala. Meie kõrgkoolides seda otseselt õppida ei saa – nii Tartus kui Tallinnas on vaid mõned kursused ja loengud – ning kogenud spetsialistide kokkulugemiseks piisab kahe käe sõrmedest. Lisaks kipub meie Kalevite kange soo rahval olema sageli arvamus, et igaüks teab oma asju ikka kõige paremini ja võõrastelt abi küsida võib-olla ei maksagi – eriti kui tegemist on peatohtri ehk psühholoogiga. Tegelikkuses on lood vastupidi ja professionaalne abi tuleb enamasti ikka pigem kasuks kui kahjuks – nii ka spordipsühholoogias. Kolm aastat selles valdkonnas töötanud Kristel Kiens võtab asja vajalikkuse kokku lühidalt ja selgelt: «On vaja teada, kuidas oma pealihaseid ja vaimseid oskuseid kasulikult ära kasutada ja nendelsamadel lihastel ennast mitte häirida lasta.»

27-aastane Kiens on üks vähestest Eesti ametlikest spordipsühholoogia konsultantidest, kellel erialane haridus ette näidata. Tartust pärit neiu käis pärast Tartu Ülikooli psühholoogiakraadi omandamist magistriõppes Soomes Jyväskyläs. Meie põhjanaabrite juurde sattus aastaid võrkpalliga tegelenud Kiens aga puhtalt juhuse tõttu. «Kui veel võrkpalli mängisin, siis võistlesin Soomes ja ühe tuttavaga rääkides tekkis mõte, et prooviks professionaalse sportlase elu. Tuttav mängis ise Jyväskylä lähedal ühes võistkonnas ja mind sinna kutsudes ütles, et kui samal ajal õppida tahad, siis Jyväskylä ülikoolis on väga hea spordiosakond. Leidsin sealt spordipsühholoogia ja otsustasin selle kasuks, kuigi mu esmaseks prioriteediks toona oli ikkagi võrkpalli mängimine. Üsna kiirelt ütles mu keha aga, et see pole siiski õige otsus, ja pärast poolt aastat läksin üle õppimisele ning avastasin, et see on täpselt õige valdkond, mille vastu mul on suur kirg,» meenutas Kiens.

03.06.2016 06.06.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto