Sisukord
Päevakomm
Postimees
06.06.2016
Eesti Veneetsias tegeleti poliitika ja rahvusküsimustega Suur saladus: kus laps tapeti ja kuidas ta leiukohta transporditi Varvara mõrtsukat otsiti naaberlinnast teisel pool piiri ja Minskist (1) Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Tagakülg Palju õnne Ossinovski: erakonnad on ebajärjepidevad (1) IRL asus Jõksi selja taha Herkel jätkab Vabaerakonna esimehena Kuningaküla metsatulekahju piirkonnas tekkis uus põleng Esikülg 6. juuni PPA uus peakaplan pühitseti ametisse Aasta 1921: Postimees, kui vanim ja väärikaim eestikeelne ajaleht peab harima ja teenima kogu ühiskonda Majandus Vigase määruse tõttu lendasid kalandusfondi miljonid tuulde (1) Lennufirma, mida veel ei ole Välismaa PIKK PROTSESS. Tšaadi hirmuvalitseja Hissène Habré vastu algatatud kohtuistung kestis 17 aastat. Üleujutused halastasid Pariisile Peterburilasi ajab raevu mõte Kadõrovi-nimeliselt sillast (1) Välismaa lühiuudised KOHALIK VAADE: Egeuse meri tekitab naabrites Kreekas ja Türgis pingeid PILTUUDIS: Californias võitlevad sajad tuletõrjujad metsapõlenguga Arvamus Andrus Alber: äärmuslasi valida võid, aga jalgratast osta ei tohi (5) Michael McFaul: venelastele pole kunagi lubatud, et NATO Ida-Euroopasse ei laiene (16) Juhtkiri: sotsid – ainus valgusejõud või tavaline partei? (1) Päeva karikatuur Urve Eslas: minu huvid ja meie huvid (7) Postimees 1931. aastal: stratosfäär on muutunud «käidavaks» Sport Tipptreenerid: noori pole võtta, noortetreenerid: noortele ei anta võimalust Spordi lühiuudised Eesti mäng tekitas avaturniiril vaid korraks väikese närvikõdi Fotofiniš jättis maailma kümnenda numbri EMilt eemale (8) Djokovic sai lõpuks oma tahtmise ja tegi Prantsusmaal ajalugu Läbi aegade parim – alati suurte sündmuste keerises Paar julgustavat fakti koondisest ja vana probleem Tarbija Aeg on investori parim sõber Tartu Värskenduskuuri läbinud Uus Õu avas hooaja Juubel lõi Ain Kaalepi silma särama Kaks graatsiat ja vana õhuäss panid publiku ahhetama Maanteeameti büroo sulgemise plaan pahandab kohalikke (1) Tartu lennujaama juht: lendajate hulk kasvab stabiilselt Koolipoisi kaks ja eeskujulik viis vajuvad ajalukku (2) Ultraraudmees paneb inimvõimed proovile: 80 tunniga viis täispikka triatloni Juhtkiri: 1. juuni paine Vaadakem Raadit kui tervikut, mitte kui kuhilat maatükke Meelelahutus Koomiks Sudoku

Urve Eslas: minu huvid ja meie huvid

2 min lugemist
Urve Eslas FOTO: Erakogu

Dialoogis «Kriton» kirjeldas Platon Sokratese ja Kritoni vaidlust inimese ja seaduse suhte üle – Sokrates ootab kongis surmaotsuse täideviimist ja Kriton püüab teda põgenema veenda. Sokrates ei ole sellega nõus, ehkki reeglid, mille järgi ta surma mõisteti, võivad olla ebaõiglased, tähendaks põgenemine nende põhimõtete rikkumist, millele ühiskond ehitatud on.

Kas Sokrates oleks pidanud põgenema või mitte, on üks neid vaidlusi, mis kestavad senini: mis õigupoolest on ühiskondlik lepe? Kas see on alati kooskõlas demokraatia põhimõtetega? Kas see on alati õiglane? Kes on selle osapooled? Kellel on õigus seda muuta ja millal? Mida teha, kui inimene tahab muud kui kollektiiv?

Seda, kui olulised need küsimused on, näeb eriti selgelt väikeste ja väga väikeste ühiskondade peal, kus vastuolu üksikisiku tahte ja kollektiivse tahte vahel ilmneb nagu reaktsioon katseklaasis. Olen näinud kolme sellist katseklaasi-ühiskonda, kus koos püüavad hakkama saada paarkümmend või paar tuhat inimest. Peamine küsimus igas sellises koosluses on olnud, mida teha nendega, kes teistest erinevad on ja ühiskonda just kui ei sobi, sest neil on teised soovid kui enamikul.

Eriti huvitav on vastuolu siis, kui see puudutab aluspõhimõtteid, mida selles ühiskonnas tähtsaks peetakse. Kui kogukond peab oluliseks kollektiivsust, kas individualistil on seal kohta? Aga ateistil religioosses kogukonnas? Lihasööjal taimetoitlaste kogukonnas? Suitsetajal tervislikku elu elavate inimeste kogukonnas? Ja mida sellise teistest erinevaga sel juhul teha, et see ei kahjustaks ei inimese ega kogukonna heaolu?

Kaks hiljutist seisukohta tõid need küsimused taas meelde: Eiki Nestori öeldu, et kõik need, kes Euroopa Liitu ja NATOsse kuulumise kahtluse alla seavad, on Eesti-vastased, ja Martin Helme öeldu, et lastetu naine on osa Eesti iibeprobleemist. Julgeolek ja iive on samasugused aluspõhimõtted nagu kollektiivsus, religioon või taimetoitlus. Kas see tähendab, et need, kellele ei meeldi NATO, EL või lapsed, vajaksid hukkamõistu või peaksid lahkuma?

Pigem vastupidi. Üks katseklaasi-ühiskond oli leidnud üsna toimiva viisi: ehkki reeglid olid üldised ja kehtivad, leiti igaühele võimalus soovide järgi elada (kuni need ei läinud kehtivate seadustega vastuollu, mõistetavalt). Üldised reeglid jäid endiseks: kollektiivsus, tervislikud eluviisid ja taimetoitlus on olulised. Aga kui keegi tahab olla üksi, elada mittetervislikult või süüa liha, siis on tal õigus seda teha hukkamõistuta. Selgus, et kui kogukond andis inimestele vabaduse elada teisiti, kui tuumpõhimõtted ette näevad, ei saanud tuumpõhimõtted sellest kuidagi kahjustatud. Kui on valida, kas inimene on kogukonna või kogukond inimese jaoks, siis on eelistatum viimane.

Kõige huvitavam oli aga argument, mis selliste muudatuste sisseviimiseks toodi: kui inimesed sunnitakse kogukonnast lahkuma, sest nad ei sobi sellega, ei kaota sellest lahkujad, vaid kogukond, mis muutub iga lahkujaga aina enam ühe-tõe-ühiskonnaks.

Seotud lood
    04.06.2016 07.06.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto