Sisukord
Päevakomm
Postimees
06.06.2016
Eesti
Veneetsias tegeleti poliitika ja rahvusküsimustega
Suur saladus: kus laps tapeti ja kuidas ta leiukohta transporditi
Varvara mõrtsukat otsiti naaberlinnast teisel pool piiri ja Minskist (1)
Male
Mälumäng
Dilbert
Horoskoop
Tagakülg
Palju õnne
Ossinovski: erakonnad on ebajärjepidevad (1)
IRL asus Jõksi selja taha
Herkel jätkab Vabaerakonna esimehena
Kuningaküla metsatulekahju piirkonnas tekkis uus põleng
Esikülg 6. juuni
PPA uus peakaplan pühitseti ametisse
Aasta 1921: Postimees, kui vanim ja väärikaim eestikeelne ajaleht peab harima ja teenima kogu ühiskonda
Majandus
Vigase määruse tõttu lendasid kalandusfondi miljonid tuulde (1)
Lennufirma, mida veel ei ole
Välismaa
PIKK PROTSESS. Tšaadi hirmuvalitseja Hissène Habré vastu algatatud kohtuistung kestis 17 aastat.
Üleujutused halastasid Pariisile
Peterburilasi ajab raevu mõte Kadõrovi-nimeliselt sillast (1)
Välismaa lühiuudised
KOHALIK VAADE: Egeuse meri tekitab naabrites Kreekas ja Türgis pingeid
PILTUUDIS: Californias võitlevad sajad tuletõrjujad metsapõlenguga
Arvamus
Andrus Alber: äärmuslasi valida võid, aga jalgratast osta ei tohi (5)
Michael McFaul: venelastele pole kunagi lubatud, et NATO Ida-Euroopasse ei laiene (16)
Juhtkiri: sotsid – ainus valgusejõud või tavaline partei? (1)
Päeva karikatuur
Urve Eslas: minu huvid ja meie huvid (7)
Postimees 1931. aastal: stratosfäär on muutunud «käidavaks»
Sport
Tipptreenerid: noori pole võtta, noortetreenerid: noortele ei anta võimalust
Spordi lühiuudised
Eesti mäng tekitas avaturniiril vaid korraks väikese närvikõdi
Fotofiniš jättis maailma kümnenda numbri EMilt eemale (8)
Djokovic sai lõpuks oma tahtmise ja tegi Prantsusmaal ajalugu
Läbi aegade parim – alati suurte sündmuste keerises
Paar julgustavat fakti koondisest ja vana probleem
Tarbija
Aeg on investori parim sõber

Urve Eslas: minu huvid ja meie huvid

2 min lugemist
Urve Eslas FOTO: Erakogu

Dialoogis «Kriton» kirjeldas Platon Sokratese ja Kritoni vaidlust inimese ja seaduse suhte üle – Sokrates ootab kongis surmaotsuse täideviimist ja Kriton püüab teda põgenema veenda. Sokrates ei ole sellega nõus, ehkki reeglid, mille järgi ta surma mõisteti, võivad olla ebaõiglased, tähendaks põgenemine nende põhimõtete rikkumist, millele ühiskond ehitatud on.

Kas Sokrates oleks pidanud põgenema või mitte, on üks neid vaidlusi, mis kestavad senini: mis õigupoolest on ühiskondlik lepe? Kas see on alati kooskõlas demokraatia põhimõtetega? Kas see on alati õiglane? Kes on selle osapooled? Kellel on õigus seda muuta ja millal? Mida teha, kui inimene tahab muud kui kollektiiv?

Seda, kui olulised need küsimused on, näeb eriti selgelt väikeste ja väga väikeste ühiskondade peal, kus vastuolu üksikisiku tahte ja kollektiivse tahte vahel ilmneb nagu reaktsioon katseklaasis. Olen näinud kolme sellist katseklaasi-ühiskonda, kus koos püüavad hakkama saada paarkümmend või paar tuhat inimest. Peamine küsimus igas sellises koosluses on olnud, mida teha nendega, kes teistest erinevad on ja ühiskonda just kui ei sobi, sest neil on teised soovid kui enamikul.

Eriti huvitav on vastuolu siis, kui see puudutab aluspõhimõtteid, mida selles ühiskonnas tähtsaks peetakse. Kui kogukond peab oluliseks kollektiivsust, kas individualistil on seal kohta? Aga ateistil religioosses kogukonnas? Lihasööjal taimetoitlaste kogukonnas? Suitsetajal tervislikku elu elavate inimeste kogukonnas? Ja mida sellise teistest erinevaga sel juhul teha, et see ei kahjustaks ei inimese ega kogukonna heaolu?

Kaks hiljutist seisukohta tõid need küsimused taas meelde: Eiki Nestori öeldu, et kõik need, kes Euroopa Liitu ja NATOsse kuulumise kahtluse alla seavad, on Eesti-vastased, ja Martin Helme öeldu, et lastetu naine on osa Eesti iibeprobleemist. Julgeolek ja iive on samasugused aluspõhimõtted nagu kollektiivsus, religioon või taimetoitlus. Kas see tähendab, et need, kellele ei meeldi NATO, EL või lapsed, vajaksid hukkamõistu või peaksid lahkuma?

Pigem vastupidi. Üks katseklaasi-ühiskond oli leidnud üsna toimiva viisi: ehkki reeglid olid üldised ja kehtivad, leiti igaühele võimalus soovide järgi elada (kuni need ei läinud kehtivate seadustega vastuollu, mõistetavalt). Üldised reeglid jäid endiseks: kollektiivsus, tervislikud eluviisid ja taimetoitlus on olulised. Aga kui keegi tahab olla üksi, elada mittetervislikult või süüa liha, siis on tal õigus seda teha hukkamõistuta. Selgus, et kui kogukond andis inimestele vabaduse elada teisiti, kui tuumpõhimõtted ette näevad, ei saanud tuumpõhimõtted sellest kuidagi kahjustatud. Kui on valida, kas inimene on kogukonna või kogukond inimese jaoks, siis on eelistatum viimane.

Kõige huvitavam oli aga argument, mis selliste muudatuste sisseviimiseks toodi: kui inimesed sunnitakse kogukonnast lahkuma, sest nad ei sobi sellega, ei kaota sellest lahkujad, vaid kogukond, mis muutub iga lahkujaga aina enam ühe-tõe-ühiskonnaks.

Seotud lood
    04.06.2016 07.06.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto