Juhtkiri: 1. juuni paine

Läinud nädal pakkus tõsist mõtteainet, millest peaks rääkima Tartu Postimehe juhtkiri. Kas uuest mänguväljakust, mida ei avatud lastekaitsepäeval, 1. juunil, sest linnapea oli välismaal ega saanud linti lõigates särada? Või hoopis prügimajanduses seoses 1. juunist vahetunud vedajaga puhkenud segadusest? Või parkimiskorralduse valulikust muutmisest alates sestsamast päevast?

Prügivedaja vahetus, mõnelgi majal polnud üldse kasti, teisel ajas kast üle ja haises. Uus vedaja heitis kinda linna poole, kes polnud neile väidetavalt andnud korrektseid andmebaase. Siiski lubas firma, et kuu lõpuks saab kord majja. Kehv lohutus, ent siiski lahendus.

Tasulise parkimise ala laienemine tabas seevastu paljusid linlasi ebameeldivalt ning ilmselt pikaks ajaks. Parkimiskorra muutmise otsus oli volikogus langenud küll juba jõulude eel, kuid teavitamine, selgitamine ja avalikkusega läbi arutamine jäi ilmsesti puudulikuks. Nii näitab tagasiside. Küsimus ei ole üksnes selles, et uue korra esimeseks päevaks polnud kõik infotahvlid üles jõudnud või vahetatud.

Tartu Postimees peab õigeks, et linn propageerib rattaliiklust, jala käimist ja ühistransporti. Õige on ka see, et parkimist tuleb korraldada, soodustada parkimismajade ehitamist ja luua tänavatel olukord, kus oleks võimalik kiireteks asjatoimetusteks või poes käimiseks ka linnasüdames kiirelt parkimiskohti leida.

Tuleb aga ka tunnistada, et ühistranspordi senine korraldus ei soosi alati bussi eelistamist autole. Üks näide. Lapsevanem viis seni lapsed autoga lasteaeda, parkis siis auto C-piirkonda ning läks tööle. C-piirkonna kuutasu oli 25 eurot. Nüüd asuks talle vähegi sobiv parkimiskoht B-piirkonnas, kuutasu oleks kaks korda kallim. Tulemus: naine viib lapsed autoga lasteaeda, siis viib auto koju tagasi ning tuleb sealt kaubanduskeskuse tasuta bussiga kesklinna tööle.

On teada, et linnalähedastest asumitest on bussiühendus linnaga harv, rääkimata kaugematest maakohtadest, kust Tartus tööl käiakse. Paraku ei ole linnal neile, sunnitult autoga linna tööle käijatele, seni ette näidata lubatud uusi pikaks ajaks parkimise parklaid.

Parkimiskorralduse muutmise põhjendus oli, et linn on täis pargitud, kinni pargitud, umbe pargitud. Et tasulise parkimise ala serva taga trügitakse majade kruntidele, hoovi. Aga juba praegu on selgeid märke, et inimesed on asunud valima tasulise parkimise ala piiri taga uusi tänavaid, kuhu autosid jätta. Probleem on kolitud uute inimeste värava ette.

Praeguse muudatusega läks parkimine kallimaks või tasuliseks ka mitmel sellisel tänaval, mis ei olnud varem täis pargitud või oli seda harvadel päevadel. See jätab mõneti mulje, et parkimistasu tõstmine ja tasulise parkimise ala laiendamine ei olnud mitte parkimiskorralduslik abinõu, vaid vahend linnaeelarvesse raha juurde saada.

Seotud lood
04.06.2016 07.06.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto