Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Juhtkiri: sotsid – ainus valgusejõud või tavaline partei?

Sotsiaaldemokraatide laupäevane üldkogu ja SDE esimehe Jevgeni Ossinovski seal peetud kõne joonistas välja võimaluse rääkida nii väärtuskonfliktist kui ka poliittehnoloogiast.

Esmalt poliittehnoloogiast. Vastandumine mitte üksnes EKRE-le, vaid ka teravad etteheited teistele parlamendierakondadele osutavad, et sotsid ei loodagi oma presidendikandidaadile Eiki Nestorile neil valimistel edukat Kadriorgu jõudmist. Pigem püütakse presidendikampaania vältel tugevdada oma kuvandit ja kuuldavust, et valmistuda sellega järgmisteks kohalikeks valimisteks ning sealt edasi riigikogu valimisteks.

Pisendamata sotside ja EKRE sisulist väärtuslõhet tuleb ometi tunnistada, et sotsid on endale valinud mugavaima vastase, kellega retoorilises konfliktis olles oma toetajaid koondada ja juurde võita. Tegu on justkui võistlusega kõige suurema ja selgema EKRE-vastase koha pärast. Olgu öeldud seegi, et ekrelased on sisuliselt kogu oma olemasolu vältel rünnanud nii umbmääraselt «vasakpoolsust» ja ka konkreetselt SDEd. Kui EKRE enda majandusprogrammist vaatab vastu vasakpoolsust rahvaliitlikus kastmes, siis väärtusküsimustes ei vastandu nad ju mitte üksnes vasakpoolsusele, vaid tõepoolest avatusele väga laias mõttes. Lisandub veel lärmav ja inimgruppe halvustav sõnakasutus. Sotsid on nüüd selle väljakutse vastu võtnud ja ilmselgelt oma poliitika nurgakiviks teinud.

Ossinovski kirjeldas sotsiaaldemokraate valguse kandjatena, ekrelasi pimeduse eestvõitlejatena ning teisi erakondi säärastena, kes ei saa aru, mis on valgus ja mis on pimedus. Viimaseid sellistena, kes mängivat põhiväärtustega, püüdvat «hämarust doseerida» vastavalt hetkeseisule poliitilisel turul. Pimeduse ja valguse jõudude oma jutu südamikuks võtmine on väga jõuline emotsionaalne kujund, millega rääkija lahterdab enese õiglase jumala leeri ja ülejäänud nendeks, kes on valmis kuradiga lepingut tegema. Sellised vastandused võivad olla kaasahaaravad, ent kajastavad tegelikkust õigesti vaid aruharvadel juhtumitel. Päris kindlasti pole õiglane rääkida Eestis jaotusest, kus vaid sotsid on «valguse poolel».

On küll väga hea teada, et sotsiaaldemokraadid positsioneerivad ennast sõnaselgelt Eesti põhiseaduse väärtuste ja inimõiguste kaitsjaks. Samamoodi on olulised deklaratsioonid nii Euroopa Liidu kui NATO poole hoidmisest, kõige laiemalt läänelikust orientatsioonist.

Kohatud ja nii õiguslike vaidluste kui poliitilise debati väärtust alavääristavad on aga kõigile ülejäänutele (vähemalt natukene) nende samade põhiväärtuste eitamist omistavad ütlemised. Muidugi ei ole tõde «kuskil peksmise ja mittepeksmise vahepeal». Küll on aga tegeliku maailma küsimused tihtipeale oluliselt keerukamad ja ka põhiõiguste tagamisel võib olla mitmeid teid. Sotsiaaldemokraatidel ei ole neis asjus siiski vaieldamatult parima lahenduse monopoli ega «kõrgemat» garantiid, et just nende ideed tagavad parimal võimalikul moel kõigi inimeste võrdse väärtustamise.

04.06.2016 07.06.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto