Sisukord
Arvamus
Postimees
17.02.2020
Toetuste arestimine külvas abivajajates segadust (6) Eesti Apteegireformi ilmselt enam ei väära (1) Soome meri andis välja pool aastat kadunud pärnaka (1) Valvekaamera õppesõiduautosse? Pigem mitte (1) Aevastamishooaeg varsti käes Majandus Eripärased hotellid raputavad Tallinna (1) Jahenev tööturg vähendab nõudlust töökäte järele 2500 ühendust taotlevad tuludeklareerijate annetusi Välismaa Karmid piirangud näivad pidurdavat viiruse levikut Hiinas Kaljulaid: Euroopa peaks suutma rohkem ise hakkama saada Tosin sõjandustrendi: mida ütleb maailma kohta raport «World Military Balance 2020»? Põhilise julgeolekumurena jäid Müncheni konverentsil kõlama Hiina ja Liibüa Arvamus Juhtkiri: läänetuse lainetus (7) Toomas Toomsalu: sääsereis ja surmakutsar Mart Raudsaar: sõnavabadus ei tähenda ajuvabadust (6) Madis Somelar: minister peaks õpetajatega arvestama Kristjan Vassil: kliinikum vajab muutusi Kultuur Svetlana Aleksijevitš: kirjutamisel juhindun vaistust Anu Raua kunstiteos kroonib Tartu rahu lepingut Elutoasõbralikuks tehtud õuduslugu Sport Vana rekordi alistanud Nazarov: ma ei oodanud sellist aega Taas maailmarekordit nihutanud Duplantis: kavatsen tulevikuski piire kompida Loginov jäi norralaste hammaste vahele Guardiola-ajastu lõpp Manchester Citys? PM ROOTSIS ⟩ Evans näitas, et MM-tiitel on tänavu väga lahtine Tartu Kümmekond entusiasti läbis pika Tartu maratoni raja joostes Laest kukkunud krohvilahmakas sundis spordisaali sulgema Linn tahab nõudeid äpitaksodele karmistada Vehkleja Julia Beljajeva kella ei vaata Romantiline ja suviselt muretu «Talve» Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Hannes Hanso: kaitsekulud kui majanduse mootor ja alustala

4 min lugemist
Hannes Hanso ja parm. FOTO: Margus Ansu

Kaitsekulud – kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust – liiguvad suurel määral tagasi Eesti tsiviilmajandusse, annavad tööd ja leiba ehituses, põllumajanduses ja kaitsetööstuses ja toovad ka kasu mitmesuguste ettevõtmiste ja uuringute kaudu, kirjutab kaitseminister Hannes Hanso (SDE).

Tellijale

Eesti on viimastel aastatel teinud suuri jõupingutusi iseseisva kaitsevõime ülesehitamiseks, uute sõjaliste võimete arendamiseks ning liitlassuhete tugevdamiseks. Praeguses «uues normaalsuses» – ettearvamatu Venemaa naabruses – on see vältimatult vajalik, kui tahame, et meie iseseisvus oleks kindlalt tagatud. Üha enesestmõistetavaks on muutunud arusaam, et sõjalisele riigikaitsele tuleb kulutada vähemalt kaks protsenti SKTst. See pole väike raha, ent kaitsekulutusi ümbritseb eriline oreool, mõnikord lausa müstifitseerimine. Ikka ja jälle näeme suhtumist, paraku isegi Toompeal, et kaitseministeerium lausa kümbleb rahas. Tõde on muidugi vastupidine: mida kiiremini liigume suurema tulejõu saavutamise poole, seda kallimaks muutub nii tehnika kui ka moon. Samuti peavad olema motiveerivad kaitseväelaste palgad ning karjäär, muidu me areneda ei suuda. Ja kindlasti pole kaitse-eelarve üksik saar keset merd – sel on väga laiaulatuslik positiivne mõju paljudele tsiviilelu valdkondadele.

Kaitsevägi areneb ja seega ehitab. Aastate vältel on riigikaitseobjekte rajatud sadade miljonit eurode eest, mis on vaieldamatult jätnud tugeva jälje Eesti ehitusturule ja turgutanud tööhõivet. Seoses oodatava liitlaste kohaloleku suurenemisega kasvab ehitusmaht lähitulevikus järsult: lisataristut on plaanis rajada 40 miljoni euro eest. Tapa sõjaväelinnakus ja Ämari lennuväebaasis algavad suuremahulised ehitustööd teenivad ennekõike julgeolekuhuve, aga samas toob uute kasarmute, harjutusalade ja ladude valmimine leiva lauale sadadele inimestele ja nende peredele. Kaitseministeerium toetab nii otse kui ka kaude pead tõstvat ja välisturgudel aina konkurentsivõimelisemat kaitsetööstust, mille puhul võib samuti rääkida tuntavast panusest Eesti majandusarengusse.  

Kaitsekulutustel on ka tugev regionaalpoliitiline mõõde. Ettevõtluse edendamise kõrval on kaitseministeerium just äärealadel arvestatav tööandja. Olgu siin näiteks kõikjal riigis asuvad kaitseliidu objektid, mille valvamine nõuab arvestatavat inim- ja raharessurssi. Samuti toetab ministeerium oma eelarvest omavalitsusi. Viimastel aastatel on ministeeriumi kulu ja kirjadega valminud mitu jalg- ja jalgrattateed, sealhulgas Otepää ja Tapa vallas. Aastatel 2017–2020 on kavas omavalitsusi  igal aastal abistada 65 000 euroga.

15.02.2020 17.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto