Sisukord
Arvamus
Postimees
27.02.2020
Eesti ravi- ja riigiasutused on koroonaviiruseks valmis Eesti Vox populi: kas koroonaviirus hirmutab? Eestlane Tenerifel: mingit viirusepaanikat pole Valitsus lükkas hoolduskindlustusmaksu idee laualt sahtlisse (1) Talv jõudis lõpuks Eestisse Majandus Linnahallile ulatasid abikäe üleaedsed Walt Disney juht astus ootamatult tagasi Välismaa Ajajoon: kuidas Covid-19 Hiinast maailma levis KOHALIK VAADE. Itaaliat räsib viirusega samavõrra hirm ja valeinfo Ukraina ülemraada spiiker: valimisi ei saa pidada ajutiselt okupeeritud aladel Kara-Murza andis FBI kohtusse India usutüli muutus erakordselt veriseks Arvamus Juhtkiri: nii ei saa rallit sõita Marti Aavik: viirus ja vändaga raadio Raul Rikk: kelle tehnoloogiast sõltume? Loretta Kruusimäe: puue kui praktiline takistus armastusele Sergei Metlev: sinimustvalge defitsiit 14 välisministrit: kodusõja lõpetab vaid kokkulepe Erkki Koort: miljon põgenikku Sindi kandis Meie Eesti Maaja Vadi: halb juhtimine toob vinduva töötüli Mare Teichmann: ettevaatust – tervist ohustav töökeskkond Kadri Tammepuu: juhtimispraagist ilustamata Mart Murdvee: miks targad on ikka vaesed? Kultuur Lummav ja groteskselt stressi tekitav film Seebivaht ühiskonna ideaale ei kanna Kuidas mõista käsutäitjaid? Filmide tegemine on kui puhkus Sport Kompromissi ei leitud – Rally Estonia jääb sel aastal ära Maria Šarapova jättis tennisega hüvasti Maa Elu Pooled hundid jäävad küttimata Nädala mõte: ei tahaks ka tasuta Maamehe üllatus: päikesepaneel võib loodust kahjustada, diiselgeneraator mitte Kevadel metsas toimetades tuleb lindudele mõelda Seakatk andis tõuke rajada oma tapamaja Frank Kutteri tööprotsess võimaldab stressivaba liha Soid taastatakse järjest enam Looduslike võtetega haigusele vastu Milline võib tulla kevad ja suvi? Tomatikasvatajad jahivad uusi sorte Mees ehitas vaatetorni asemel tornsauna Tartu KIRI: kuidas küll kaitsta oma vara? Martin Kallasmaa: jagatud auto on ühiskonnale kasulikum Osa kiibiga koeri siiski ei leita üles Ahhaa keskuses valmis erakordne orienteerumisrada Burgerikiosk ja Delta võistlevad parima tiitli nimel Tuttpütt – kergesti äratuntav, ent siiski vähetuntud Meelelahutus Koomiks Sudoku

Joosep Värk: soovitusi suveks

2 min lugemist
Joosep Värk FOTO: Tairo Lutter

Ilmade järgi on Eesti suvi kestnud juba rohkem kui kuu ning kogemuse põhjal julgen väita, et jalgrattureid on tänavatel jälle veidi enam kui eelmistel aastatel, mis on igati meeldiv trend. Tallinn (ja ka teised Eesti linnad) ei ole küll mingi Berliin, kus rattur võib igal pool julgelt ja enesekindlalt ringi sõita, sest neile on kõikjal eraldi sõidurajad, kuid tervist edendav ja keskkonnasäästlik liikumisviis kogub selgelt populaarsust. Lähemal ajal me jalgrattateede poolest Berliiniga võrreldavasse seisu tõenäoliselt ei jõua, kuid mugavamaks ja ohutumaks liiklemiseks saame palju ära teha küll.

Kahjuks on meie tänavatel igapäevane nähtus, et jalgratturid peavad otsima oma kohta päikese all kordamööda auto- ja kõnniteel. Loomulikult on liiklemine reguleeritud seadustega, aga reaalsus on, et inimesed sõidavad rattaga siiski nii, nagu jumal juhatab ja oskused lubavad.

Selle ja varasemate aastate kogemuse pinnalt on mul mõned soovitused ratturile, kes tahab mugavalt ja ohutult sihtpunkti poole kulgeda. Ja loomulikult ka nii, et talle ei heidaks kurje pilke teised liiklejad

Esiteks, kui kaks ratturit sõidavad teineteisele vastu, siis on loogiline, et teineteisest möödutakse paremalt, kui pole just füüsilisi takistusi, mis seda segaksid.

Teiseks, anna teistele liiklejatele oma tegevusega märku, et oled teadlik nende olemasolust. Anna oma tegevusega ka teada, mida sa järgmiseks tegema hakkad: kui liigud autoteel, siis anna käega märku; kui liigud kõnniteel, siis enne pööramist pidurda rahulikult ja aegsasti ning pöörates veendu, et suunast, kuhu sa keerata tahad, ei tuiska sulle vastu teist ratturit, jooksjat või jalakäijat.

Kolmandaks, ära sõida jalakäijatest mööda liiga lähedalt. Mida suurem on kiirus, seda kaugemalt möödu. Kui sõidad sõbraga kahekesi, siis sõitke mõlemad jalakäijast mööda ühelt pool. Kui möödud bussipeatusest, kasuta võimaluse korral bussipaviljonitagust rada.

Neljandaks, hoia distantsi teiste liiklejatega, et sul oleks alati aega reageerida. Kuigi sa eeldad, et teised inimesed jälgivad ka, mis toimub, ole alati valmis, sest kõnniteel oled sa suurema ohu allikas ning autoteel see, kes kokkupõrkes suuremat kahju kannatab.

Teistelt liiklejatelt paluksin, et kuigi te olete ju seaduste järgi kuningad omal maal, olge siiski armulised ja vaadake, et ruumi jääks ka ratturitele. Ma tean, et mõne ratturi sõidustiil ja manöövrid võivad vahel tuska tekitada, aga ärge palun hakake oma frustratsiooni välja elama sündmuskohal mõne labase ja vääritu sõna või teoga. Rääkige parem järgmine kord oma tuttavatele rattaentusiastidele, milliseid intsidente teil on olnud ja mis teid ratturitest kaasliiklejate tegevuses segab. Nii on tulemus igal juhul parem.

Seotud lood
26.02.2020 27.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto