Sisukord
Arter
Postimees
11.06.2016
Eesti Eestlased surevad liiga palju välditavatesse haigustesse (6) Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Pagar peab olema varase ärkamise, nobeda käe ja tugeva muskliga Palju õnne Ekspert: raev algab tõlgendamisest Liiklusraevu ohver sai rusikahoobi näkku Iga päev lisandub uut faunat Ekspertrühm kaalub rahvusvaheliste lennuühenduste hankimist Volikogu hakkab hääletama Savisaare palka (1) Kirjanik Ellen Niit saadeti viimsele teekonnale Tšiili mees teeb hommikud rõõmsaks (5) Raevutseja väidab, et ei löönud, vaid tegi asjakohase märkuse Tagakülg Afganistanis eestlasi aidanud tõlk Omar sai Eesti viisa Majandus Majanduse lühiuudised 11.06 Eestlanna ettevõte tahab avada kosmoses kaevandused (10) Välismaa Vasakradikaalid külvavad tüli ka Kataloonias Hiina noored astusid massiliselt ülikooli Välismaa lühiuudised Hispaania konservatiivid valmistuvad heitluseks vasakäärmusega Teerajaja Clinton (1) Erdoğan lahkus USAst enne tähtaega Arvamus Postimees 1938. aastal: tantsumeister ei sobi ehitusmeistriks Madis Kalvet: rohkem kui lihtsalt jalgpall (1) Peeter Langovitsi tagasivaade: saabus megastaaride aeg Juhtkiri: poliitikud! Hakake otsustama! See on teie töö! (1) Tõlkes kaduma läinud Martin Mets: privaatsuse habras tasakaal Kuuma tagumendiga mees (1) «Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki»* (6) Päeva karikatuur Ene Pajula veste: mammi unistab meie oma Churchillist (2) Rein Veidemann: Eri Klasi viimane aasta (1) Kultuur Inimsööjad ja kiimalised intellektuaalid Luulehetk - hetk luules Mao ja kassi vahel Michel Houellebecqil ei ole stiili Nädala plaat. Bänd on arenenud Nädala plaat. Rohtunud levimagistraalil Aja auk. Muhammad Ali, bomaye Kolm korda elagu Karu! (Kes? Ei saa aru?) Sport Võrkpallikoondis sai Maailmaliiga tiimide vastu võidu ja kaotuse Tänaku reede läks rehvide nahka Spordi lühiuudised Kas sakslaste dokumentaalfilm lõi venelaste kirstu viimase naela? Mariel Gregor: kui kurikuulus «kogemuste saamine» polegi vaid tühi jutt Tippvormis Buffon, Casillase võitlus ja Király püksid AK Peeter Langovitsi tagasivaade: saabus megastaaride aeg Urve Eslas: kultuuriajakirjandus – midagi pole muutunud, kõik on muutunud (2) Martin Mets: privaatsuse habras tasakaal Peeter Helme: barjääri kultuurimeedia ees aitab kaotada ristmeedia Nädala plaat. Bänd on arenenud Maia Tammjärv: kultuuriajakirjandus ei saa olla mittesotsiaalne Aja auk. Muhammad Ali, bomaye Nädala plaat. Rohtunud levimagistraalil Kuidas erakonnad elektripirni vahetavad Teeme rahval tuju paremaks Ott Karulin: lehed julgevad aina enam süvalugemist nõudvaid tekste avaldada Arter Kaasa võetud hetked Naine, kes paneb muusika rääkima (1) Kaevikusse, ketas tuleb! ehk Üks nukra lõpuga lugu Mu väikesed ponid Hüppa nagu plika Üksinda hirmutavate meeste maal (1) Rinnahoidjad ahju! Spordimees võõrsile. Ja mida teeb naine? Indrek Treufeldt: varem polegi mul isiklikku elu olnud (1) Üllar Jörberg – 75-aastasena heas vormis (2) Peeglike moodsa aja vannitoas Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Naine, kes paneb muusika rääkima

7 min lugemist
Kuna Vally Ojavere tunneb artistielu läbi ja lõhki, on tal siiani lauljatega hea klapp. FOTO: JUSS SASKA

«Hüvasti, Maria», «Valged roosid»… Pole vist eestlast, kes esmaspäeval 75. sünnipäeva tähistanud ja ligi 600 laulule teksti kirjutanud Vally Ojavere loomingut ei teaks.

Tellijale

Suur osa sadadest lauludest, millele Vally Ojavere teksti kirjutanud, on sündinud tema Tehnika tänava kodus Tallinnas. Kunagi elas ta siin koos orkestri löökriistamängijast abikaasa Peebuga, nüüd kahe sõbra, merisigade Pupi ja Punuga. Vally on ka ise laulja olnud – vanemad inimesed mäletavad kindlasti tema «Juanita Bananat», duetti Uno Loobiga. Estraadiorkestri solist, hiljem varieteeartist, paarkümmend aastat tagasi Westholmi gümnaasiumi koolitädi.

Päris esimese laulu, Gennadi Podelski «Mööduvad päevad» teksti kirjutas ta 24-aastasena iseendale. «Kogu triangel hakkaski pihta sellest, et esimene tekst sündis olude sunnil ja tegelikult oli mu eesti keel algeline,» tunnistab Vally, kes küüditatuna õppis kuuenda klassini Siberis vene koolis. Järgmised laulusõnad läksid just isaks saanud Kalmer Tennosaarele, kes soovis ringreisidel vene keeles oma tütrest laulda, ning juba 1971. aastaks olid esimesed sada teksti valmis. Kõige rohkem on Vally laulusõnu kirjutanud Vello Orumetsale ja Jaak Joalale, praegu on käsil tekstid Merle Liljele –  nagu ta ise ütleb, hoiab aju värskena ristsõnade lahendamine.

10.06.2016 13.06.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto