Sisukord
Kultuur
Tänane leht
11.06.2016
Eesti Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Tagakülg Palju õnne Ekspert: raev algab tõlgendamisest Pagar peab olema varase ärkamise, nobeda käe ja tugeva muskliga Iga päev lisandub uut faunat Ekspertrühm kaalub rahvusvaheliste lennuühenduste hankimist Volikogu hakkab hääletama Savisaare palka (1) Kirjanik Ellen Niit saadeti viimsele teekonnale Tšiili mees teeb hommikud rõõmsaks (5) Eestlased surevad liiga palju välditavatesse haigustesse (6) Liiklusraevu ohver sai rusikahoobi näkku Raevutseja väidab, et ei löönud, vaid tegi asjakohase märkuse Kanadast Eestisse naiste tantsupeole: see on lihtsalt nii suur au! (2) Majandus Majanduse lühiuudised 11.06 Eestlanna ettevõte tahab avada kosmoses kaevandused (10) Välismaa Vasakradikaalid külvavad tüli ka Kataloonias Hiina noored astusid massiliselt ülikooli Välismaa lühiuudised Hispaania konservatiivid valmistuvad heitluseks vasakäärmusega Teerajaja Clinton (1) Erdoğan lahkus USAst enne tähtaega Arvamus Postimees 1938. aastal: tantsumeister ei sobi ehitusmeistriks Madis Kalvet: rohkem kui lihtsalt jalgpall (1) Peeter Langovitsi tagasivaade: saabus megastaaride aeg Juhtkiri: poliitikud! Hakake otsustama! See on teie töö! (1) Tõlkes kaduma läinud Martin Mets: privaatsuse habras tasakaal Kuuma tagumendiga mees (1) «Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki»* (6) Päeva karikatuur Ene Pajula veste: mammi unistab meie oma Churchillist (2) Rein Veidemann: Eri Klasi viimane aasta (1) Kultuur Inimsööjad ja kiimalised intellektuaalid Luulehetk - hetk luules Mao ja kassi vahel Michel Houellebecqil ei ole stiili Nädala plaat. Bänd on arenenud Nädala plaat. Rohtunud levimagistraalil Aja auk. Muhammad Ali, bomaye Kolm korda elagu Karu! (Kes? Ei saa aru?) Sport Võrkpallikoondis sai Maailmaliiga tiimide vastu võidu ja kaotuse Tänaku reede läks rehvide nahka Spordi lühiuudised Kas sakslaste dokumentaalfilm lõi venelaste kirstu viimase naela? Mariel Gregor: kui kurikuulus «kogemuste saamine» polegi vaid tühi jutt Tippvormis Buffon, Casillase võitlus ja Király püksid AK Urve Eslas: kelle oma on London? Aga New York? (7) Peeter Langovitsi tagasivaade: saabus megastaaride aeg Urve Eslas: kultuuriajakirjandus – midagi pole muutunud, kõik on muutunud (2) Martin Mets: privaatsuse habras tasakaal Peeter Helme: barjääri kultuurimeedia ees aitab kaotada ristmeedia Nädala plaat. Bänd on arenenud Maia Tammjärv: kultuuriajakirjandus ei saa olla mittesotsiaalne Aja auk. Muhammad Ali, bomaye Nädala plaat. Rohtunud levimagistraalil Kuidas erakonnad elektripirni vahetavad Teeme rahval tuju paremaks Ott Karulin: lehed julgevad aina enam süvalugemist nõudvaid tekste avaldada Rein Veidemann: Eri Klasi viimane aasta (1) Eestlased olid osa viikingite maailmast (21) Arter Turvisesse peidetud kaunishing Kaasa võetud hetked Naine, kes paneb muusika rääkima (1) Kaevikusse, ketas tuleb! ehk Üks nukra lõpuga lugu Mu väikesed ponid Hüppa nagu plika Üksinda hirmutavate meeste maal (1) Rinnahoidjad ahju! Spordimees võõrsile. Ja mida teeb naine? Indrek Treufeldt: varem polegi mul isiklikku elu olnud (1) Üllar Jörberg – 75-aastasena heas vormis (2) Peeglike moodsa aja vannitoas Maasikas kohtub sealihaga Kodumaine kala ja imeline järvevaade pealekauba Meelelahutus Koomiks Sudoku

Mao ja kassi vahel

3 min lugemist
Pajtim Statovci «Minu kass Jugoslaavia» FOTO: Raamat

Pajtim Statovci (snd 1990) on soome kirjanik, kes kaheaastaselt koos vanematega Jugoslaavia Serbia ülemvõimu all olnud Kosovost Soome kolis. Ta õpib Helsingi Ülikoolis kirjandusteadust ja Aalto Ülikoolis stsenaristikat. Enda sõnutsi tuli tal romaani kirjutamise idee ühel päeval poes kaupa välja pannes, ja õhtul koju jõudnud, asuski ta kirjutama. Kirjutas ta nii hästi, et raamat «Minu kass Jugoslaavia» võitis 2014. aastal Helsinkin Sanomate debüüdipreemia ja õigused tõlkida raamat mitmesse keelde olid müüdud juba enne selle ilmumist soome keeles.

Tellijale Tellijale

Alati on hea, kui teise põlve immigrandid hakkavad uusi kultuuriväärtusi looma, näiteks kirjutama. Sellised autorid toovad alati kaasa midagi uut, midagi põnevat, midagi seniolematut. Suurepärased näited selliste autorite kohta on Sofi Oksanen, Téa Obrecht («The Tiger’s Wife», eesti keelde tõlgitud ei ole), Madeleine Thien, Kim Thúy. Kuna teiselt maalt pärit kirjanike maailmakogemus on laiem, ei piirdu nende raamatute tegevus ainult ühe maalapikese ja seal välja kujunenud ühiskondlik-kultuuriliste normide keskel rähklemisega.

Statovci «Minu kass Jugoslaavias» on kaks esialgu eraldi seisvat liini, mis mõlemad paeluvad ühevõrra. Romaan algab ainult meestele mõeldud tšätivestlusega, esindatud on niihästi Tampere, Oulu kui ka Helsingi, ja peategelasel veab – tema ukse taha jõuab kauni kehaga Ville. See on raamatu üks liin – homoseksuaalse noormehe elu 21. sajandi  Helsingis. Bekimi elus oleks nagu kõik korras – tal on korter, mida ta peaaegu paaniliselt korras hoiab; isa füüsilise jõuga kehtestatud võimu alt pääsenud, käib ta ülikoolis nagu noorele inimesele kohane –, ent seisab tihtipeale vastamisi probleemiga, et on põgenik, et ta ei ole täiesti oma. Ta peab kõike tegema mitu korda paremini kui keskmine soome noormees, aga ometi on ta alati kuidagi kehvem. Näiliselt heatahtlikest märkustest immigrantide aadressil ei tohi ka kuidagi välja teha, need tuleb lihtsalt ära kannatada. Kui Bekim juba immigrandina seisab väljaspool ühiskondlikku kuuluvust, siis seksuaalse vähemuse osana on tema kaasatus veelgi väiksem. Ja kui mingi suhtesarnane toode tema ellu tekibki, siis – ilmselgelt tänu vägivaldsele isale omaseks saanud suhtemudeli tõttu – seab ta selle ohtu. Suhtesarnane toode jõuab Bekimi ellu ööklubis kohatud kassi kaudu, kes end õige kähku tema kodus sisse seab, käpaga diivani käetoele patsutab ning aina nõuab, nõuab, nõuab.

10.06.2016 13.06.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto