Sisukord
Arvamus
Postimees
08.06.2016
Eesti Mälumäng Mihkel Raud lahkub riigikogust ja poliitikast (28) Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Haldusreformi seadus võeti vastu, mis saab edasi? Joodikud jauravad Tartu maantee ääres (4) Pootsis toime pandud tapmise asjaolud segased Väikevaldadel on aega liituda aasta lõpuni Priit Pärn jätkab võitlust oma osakonna eest Vaida uus jalakäijate sild ehitatakse tugevam Mihkel Raud lahkub riigikogust ja poliitikast Savisaar teatas valmidusest kandideerida riigipeaks (1) Presidendiotsing on muutunud täringumänguks (1) Majandus Börsile võib lisanduda uus tulija Ministeerium lülitaks külmaga elektri välja (30) majanduse lühiuudised Roosa vein vallutab maailma turgu Välismaa Välismaa lühiuudised Rünnak Istanbulis nõudis ohvreid NATO näitab neil päevil oma tegusust idaserval (2) Clinton läheneb võidule Ungari poliitik: mõistame teie kogemusi Venemaaga (1) Arvamus Kuido Saarpuu: kuulujutu jõud Mart Kalm: Priit Pärn ja Kunstiakadeemia Aza Babajan: Berliini otsus armeenlaste genotsiidi tunnistada ei jäta Ankarale võimalust (3) Juhtkiri: üks samm astutud, pikk teekond minna Erkki Bahovski: Armeenia genotsiidi vari Päeva karikatuur Postimees 1928. aastal: elekter vallutab majapidamise Kultuur Sisu ja vormi kooskõla ning vastumäng tänapäeva visuaalteatris Ameerika väikelinnas jätkuvad õudused Mida sa igatsed, patune inimene? Sport Kontaveit kohtub Wozniackiga Märtini võimalus ja küsimärgid eestlaste kohal (2) Noortest Viljandi Karlidest saavad Saksamaal konkurendid Portugali kuningas ja hulk ettureid, Eesti koondis nende seas Eesti korraldab 2018. aasta MM-valikturniiri? Tallinn Joodikud jauravad Tartu maantee ääres (4) Tarbija Sääsed suudavad ise ohtlike viiruste levikut piirata (2) Tartu Tartu kesklinnas haigutab GSMi leviauk Naine jäi põdra pärast ilma juba teisest autost (1) Keefir ja jogurt hapnevad uutes tünnides Avaneb maalikunsti tulevik Vabast tahtest hooldajaid toetab tervishoiukool Eili Arula: kelle tasku torkab maanteeamet käe? Irja Alakivi: Tartu parkide saatus on uuesti kaalukausil (1) Kesklinn saab jaanipäevaks uue rannaspordikeskuse Folklorist peab valmis olema nii heinateoks kui ka ebamugavateks küsimusteks Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Erkki Bahovski: Armeenia genotsiidi vari

2 min lugemist
Erkki Bahovski FOTO: Mihkel Maripuu

Eelmisel nädalal võttis Saksa parlament, Bundestag vastu resolutsiooni, millega tunnistas armeenlaste genotsiidi Türgi impeeriumi aladel 1915–1923. Saksa poliitikud pidasid genotsiidi eest vastutavaks ka Saksamaad ennast, kes oli Esimeses maailmasõjas Türgi liitlane, kuid ei teinud midagi genotsiidi peatamiseks. Võib ju vaielda, kas Saksamaa oleks üldse saanud midagi ära teha, aga selline oli Saksa poliitikute seisukoht.

Tellijale

Praegu – aga tõepoolest, rõhutagem sõna «praegu» – saab siiski tuua argumente lepingu jätkumise poolt. Puhtformaalselt sõlmis rändelepingu Türgiga Euroopa Liit, mitte Saksamaa ja sestap saab Liidupäeva genotsiidiresolutsiooni vaadelda ikka Türgi-Saksa kahepoolsete suhete kontekstis. Ent muidugi ei maksa silmi kinni panna asjaolu ees, et Saksamaa on Euroopa Liidu suurim liikmesriik ja see on ka koht, kuhu suundus enim põgenikke.

Teiseks võidab Türgi ka ise rändelepingust Euroopa Liiduga. Euroopa Komisjon on lubanud Türgile viisavabadust, mis peaks teosk saama oktoobriks. Algul ootasid Türgi poliitikud viisavabadust juba suveks, kuid on leppinud nüüd ka oktoobriga. Selleks peab Türgi täitma kindlad tehnilised nõuded. Seni on suurimaid erimeelsusi tehnilistes nõuetes tekitanud terrorismiklausel, mida Türgi tõlgendab Euroopa Liidu arvates liiga laialt. Eilne terrorirünnak Istanbulis vaevalt Türgit ses küsimuses niipea järeleandmistele tõukab, kuid samas on Ankara poliitikutel raskusi oma inimestele hiljem seletada, miks viisavabadust veel ei ole.

Lõppude lõpuks tasuks vaadata ka Armeenia genotsiidi tunnustamise teisi juhtumeid. Vene riigiduuma tunnustas Armeenia genotsiidi 1995. aastal. Rääkimata sellest, et juba Esimese maailmasõja ajal juhtis Venemaa koos lääneliitlastega sellele tähelepanu. Ometi olid Vene-Türgi suhted kuni eelmise aastani, mil Türgi tulistas alla Vene sõjalennuki, väga head. Türklased investeerisid Venemaale ja said Venemaalt odavalt energiat. Türgi hotellid olid täis vene turiste. Näiteks nii – isikliku kogemuse põhjal –, et kogu hotelli alal sai hakkama vene keelega. Armeenia genotsiidi küsimus ei paistnud türklasi vaevavat.

Ent samas on Türgi muidugi alates 1995. aastast kõvasti muutunud. 21 aastat tagasi oli aeg, mil Türgi taotles Euroopa Liidu ametliku kandidaatriigi staatust, milleni jõuti 1999. aastal Euroopa Liidu tippkohtumisel Helsingis. Siis lendasid Türgi juhid lausa eraldi, tippkohtumise ajal, Helsingisse, kus räägiti palju ilusaid sõnu Euroopasse astumisest ja ühistest väärtustest. Nüüd, 21 aastat hiljem on tegemist hoopis teistsuguse Türgiga, kes on palju iseteadlikum ja kes enam Euroopa Liidu ees ei kummarda.

Iseküsimus on muidugi, mida Eesti peaks Armeenia genotsiidist arvama. Seni pole Eesti selget seisukohta võtnud. Oleks ju tore, kui see teema tuleks jutuks ka näiteks presidendikandidaatide ja -pretendentide vahel.

07.06.2016 09.06.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto