Sisukord
Kultuur
Postimees
11.06.2016
Eesti Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Tagakülg Palju õnne Ekspert: raev algab tõlgendamisest Pagar peab olema varase ärkamise, nobeda käe ja tugeva muskliga Iga päev lisandub uut faunat Ekspertrühm kaalub rahvusvaheliste lennuühenduste hankimist Volikogu hakkab hääletama Savisaare palka (1) Kirjanik Ellen Niit saadeti viimsele teekonnale Tšiili mees teeb hommikud rõõmsaks (5) Eestlased surevad liiga palju välditavatesse haigustesse (6) Liiklusraevu ohver sai rusikahoobi näkku Raevutseja väidab, et ei löönud, vaid tegi asjakohase märkuse Kanadast Eestisse naiste tantsupeole: see on lihtsalt nii suur au! (2) Majandus Majanduse lühiuudised 11.06 Eestlanna ettevõte tahab avada kosmoses kaevandused (10) Välismaa Vasakradikaalid külvavad tüli ka Kataloonias Hiina noored astusid massiliselt ülikooli Välismaa lühiuudised Hispaania konservatiivid valmistuvad heitluseks vasakäärmusega Teerajaja Clinton (1) Erdoğan lahkus USAst enne tähtaega Arvamus Postimees 1938. aastal: tantsumeister ei sobi ehitusmeistriks Madis Kalvet: rohkem kui lihtsalt jalgpall (1) Peeter Langovitsi tagasivaade: saabus megastaaride aeg Juhtkiri: poliitikud! Hakake otsustama! See on teie töö! (1) Tõlkes kaduma läinud Martin Mets: privaatsuse habras tasakaal Kuuma tagumendiga mees (1) «Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki»* (6) Päeva karikatuur Ene Pajula veste: mammi unistab meie oma Churchillist (2) Rein Veidemann: Eri Klasi viimane aasta (1) Kultuur Inimsööjad ja kiimalised intellektuaalid Luulehetk - hetk luules Mao ja kassi vahel Michel Houellebecqil ei ole stiili Nädala plaat. Bänd on arenenud Nädala plaat. Rohtunud levimagistraalil Aja auk. Muhammad Ali, bomaye Kolm korda elagu Karu! (Kes? Ei saa aru?) Sport Võrkpallikoondis sai Maailmaliiga tiimide vastu võidu ja kaotuse Tänaku reede läks rehvide nahka Spordi lühiuudised Kas sakslaste dokumentaalfilm lõi venelaste kirstu viimase naela? Mariel Gregor: kui kurikuulus «kogemuste saamine» polegi vaid tühi jutt Tippvormis Buffon, Casillase võitlus ja Király püksid AK Urve Eslas: kelle oma on London? Aga New York? (7) Peeter Langovitsi tagasivaade: saabus megastaaride aeg Urve Eslas: kultuuriajakirjandus – midagi pole muutunud, kõik on muutunud (2) Martin Mets: privaatsuse habras tasakaal Peeter Helme: barjääri kultuurimeedia ees aitab kaotada ristmeedia Nädala plaat. Bänd on arenenud Maia Tammjärv: kultuuriajakirjandus ei saa olla mittesotsiaalne Aja auk. Muhammad Ali, bomaye Nädala plaat. Rohtunud levimagistraalil Kuidas erakonnad elektripirni vahetavad Teeme rahval tuju paremaks Ott Karulin: lehed julgevad aina enam süvalugemist nõudvaid tekste avaldada Rein Veidemann: Eri Klasi viimane aasta (1) Eestlased olid osa viikingite maailmast (21) Arter Turvisesse peidetud kaunishing Kaasa võetud hetked Naine, kes paneb muusika rääkima (1) Kaevikusse, ketas tuleb! ehk Üks nukra lõpuga lugu Mu väikesed ponid Hüppa nagu plika Üksinda hirmutavate meeste maal (1) Rinnahoidjad ahju! Spordimees võõrsile. Ja mida teeb naine? Indrek Treufeldt: varem polegi mul isiklikku elu olnud (1) Üllar Jörberg – 75-aastasena heas vormis (2) Peeglike moodsa aja vannitoas Maasikas kohtub sealihaga Kodumaine kala ja imeline järvevaade pealekauba Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kolm korda elagu Karu! (Kes? Ei saa aru?)

4 min lugemist
Alan Alexander Milne "Karupoeg Puhh". Tõlkinud Harald Rajamets, inglise keelest tõlkinud Valter Rummel. Värsid tõlkinud Harald Rajamets. 248-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat ilmus kirjastuselt Eesti Raamat 1968.aastal. Kaanekujundus Ede Peebo. Illustratsioonid Ernest H. Shepard FOTO: Raamat

Ühel varakevadisel päeval astus Haapsalu lasteraamatukogu uksest sisse väljapeetud moega härrasmees ja küsis raamatut maailma suurimast filosoofist. No nüüd paneb proovile! Mõtlesin «kiirkäigul», kas pidada Platonit Hegelist suuremaks ja kellest ülepea meie fondis raamat olla võiks? Küsija ent naeratas mõistvalt ja andis vihje. Ta tsiteeris … karupoeg Puhhi!

Tellijale Tellijale

Puhh on nagu suvi, paljas mõte temale toob hinge sooja tunde ja näole naeratuse. Ehkki jah, ühes peatükis ajab lund kuuse alla hange, tidili-pomm, teises jällegi muudkui sajab ja sajab kolmandas tormab ja tormab. Meeleolu on ent läbivalt selline, et «iga puu ja põõsas lehib, lipelgas mul tiibu vehib ni-na-ees».

Kui ilmus Kivirähki «Oskar ja asjad», siis ohkasime kooris, et oi kui õnnetud ja üksildased need uue aja lapsukesed küll on. Mis Christopher Robin siis 90 aastat tagasi teisem oli! Ka temal polnud mängukaaslasi, kui ema, isa ja hoidja välja arvata. Oli ta õnnetu? Kindlasti mitte. Muuseas, nagu Oskargi, kui ta maal olles köitva mängu leiutas. Christopher Robinil olid tema mänguasjad, Saja Aakri Mets, palju oivalist vabadust ja fantaasia käivituski. Puhhi Maja puuõõnsuses oli tõepoolest olemas ja seda jagas karu lahkelt oma poisiga. Teised majad olid puu otsas, ühel oksal magamistuba ja järgmisel elutuba. Oh seda õnnetust, kui aednik söögitoa maha saagis! Murest, et tema päikesekella juurde hakkab ülemäära rahvast voorima, kaevas laps elevantside püüdmise lõksu ja püüdis kinni naabruses elava farmeri jala. Oli piinlik!

10.06.2016 13.06.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto