Sisukord
Kultuur
Postimees
11.06.2016
Eesti Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Tagakülg Palju õnne Ekspert: raev algab tõlgendamisest Pagar peab olema varase ärkamise, nobeda käe ja tugeva muskliga Iga päev lisandub uut faunat Ekspertrühm kaalub rahvusvaheliste lennuühenduste hankimist Volikogu hakkab hääletama Savisaare palka (1) Kirjanik Ellen Niit saadeti viimsele teekonnale Tšiili mees teeb hommikud rõõmsaks (5) Eestlased surevad liiga palju välditavatesse haigustesse (6) Liiklusraevu ohver sai rusikahoobi näkku Raevutseja väidab, et ei löönud, vaid tegi asjakohase märkuse Kanadast Eestisse naiste tantsupeole: see on lihtsalt nii suur au! (2) Majandus Majanduse lühiuudised 11.06 Eestlanna ettevõte tahab avada kosmoses kaevandused (10) Välismaa Vasakradikaalid külvavad tüli ka Kataloonias Hiina noored astusid massiliselt ülikooli Välismaa lühiuudised Hispaania konservatiivid valmistuvad heitluseks vasakäärmusega Teerajaja Clinton (1) Erdoğan lahkus USAst enne tähtaega Arvamus Postimees 1938. aastal: tantsumeister ei sobi ehitusmeistriks Madis Kalvet: rohkem kui lihtsalt jalgpall (1) Peeter Langovitsi tagasivaade: saabus megastaaride aeg Juhtkiri: poliitikud! Hakake otsustama! See on teie töö! (1) Tõlkes kaduma läinud Martin Mets: privaatsuse habras tasakaal Kuuma tagumendiga mees (1) «Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki»* (6) Päeva karikatuur Ene Pajula veste: mammi unistab meie oma Churchillist (2) Rein Veidemann: Eri Klasi viimane aasta (1) Kultuur Inimsööjad ja kiimalised intellektuaalid Luulehetk - hetk luules Mao ja kassi vahel Michel Houellebecqil ei ole stiili Nädala plaat. Bänd on arenenud Nädala plaat. Rohtunud levimagistraalil Aja auk. Muhammad Ali, bomaye Kolm korda elagu Karu! (Kes? Ei saa aru?) Sport Võrkpallikoondis sai Maailmaliiga tiimide vastu võidu ja kaotuse Tänaku reede läks rehvide nahka Spordi lühiuudised Kas sakslaste dokumentaalfilm lõi venelaste kirstu viimase naela? Mariel Gregor: kui kurikuulus «kogemuste saamine» polegi vaid tühi jutt Tippvormis Buffon, Casillase võitlus ja Király püksid AK Urve Eslas: kelle oma on London? Aga New York? (7) Peeter Langovitsi tagasivaade: saabus megastaaride aeg Urve Eslas: kultuuriajakirjandus – midagi pole muutunud, kõik on muutunud (2) Martin Mets: privaatsuse habras tasakaal Peeter Helme: barjääri kultuurimeedia ees aitab kaotada ristmeedia Nädala plaat. Bänd on arenenud Maia Tammjärv: kultuuriajakirjandus ei saa olla mittesotsiaalne Aja auk. Muhammad Ali, bomaye Nädala plaat. Rohtunud levimagistraalil Kuidas erakonnad elektripirni vahetavad Teeme rahval tuju paremaks Ott Karulin: lehed julgevad aina enam süvalugemist nõudvaid tekste avaldada Rein Veidemann: Eri Klasi viimane aasta (1) Eestlased olid osa viikingite maailmast (21) Arter Turvisesse peidetud kaunishing Kaasa võetud hetked Naine, kes paneb muusika rääkima (1) Kaevikusse, ketas tuleb! ehk Üks nukra lõpuga lugu Mu väikesed ponid Hüppa nagu plika Üksinda hirmutavate meeste maal (1) Rinnahoidjad ahju! Spordimees võõrsile. Ja mida teeb naine? Indrek Treufeldt: varem polegi mul isiklikku elu olnud (1) Üllar Jörberg – 75-aastasena heas vormis (2) Peeglike moodsa aja vannitoas Maasikas kohtub sealihaga Kodumaine kala ja imeline järvevaade pealekauba Meelelahutus Koomiks Sudoku

Michel Houellebecqil ei ole stiili

4 min lugemist
Michel Houellebecq ütleb selle teosega nii palju, et võib jääda sõnatuks. FOTO: Corbis/Scanpix

Michel Houellebecqi iseloomustavad nähtused, mis teiste tema kaasaegsete prantsuse ametivendadega sugugi seostuma ei kipu. Katastroofiline soeng, ülemaailmne müügiedu, islamivastane hoiak, avalik alkoholisõltuvus, loojarolli minimeerimine, rahanõuded kirjastustele, raugematu emaviha, suhtlus uussektidega, vaid kolm tema loomingut käsitlevat doktoritööd Prantsusmaa ülikoolides, kohutav rõivavalik ning panoraamsed romaanid, mis pole isegi mitte päevakajalised, vaid aimavad reaalsust  lausa ette – kõik see asetab ta prantsuse kirjanduselus täna teistest eraldi.

Tellijale Tellijale

Lisaks on üks leitmotiiv, mis kipub korduma arvustusest arvustusse, jutusaatest jutusaatesse, ja mis Prantsusmaal, stiilimeistrite kodumaal par excellence, kõlab kui hullumeelne, ennenägematu kohtuotsus: Michel Houellebecqil ei ole stiili. Kord sõnastatakse seda nii, et Houellebecq on «hea sotsioloog, aga halb kirjanik», kord, et tal on «täpne silm, aga halb käsi», kord loodetakse, et ehk teevad temast hea kirjaniku tõlked, kord aga räägitakse lihtsalt «nullstiilist», «tühjast stiilist», «lamedast stiilist».

Ja ometi paistab just siin olevat peidus see miski, mis tema teostes nii paljudele 21. sajandi lugejatele ikka veel reaalset kirjandusekogemust pakub. Neidsamu moodsa ühiskonna tahke sektikultustest seksturismini, new age’ist kvantfüüsikani ja geenitehnoloogiast islamiterrorismini on ju kujutanud nii paljud teised kirjanikud. Midagi peab Houellebecqi juures olema teistmoodi. Mis on see «stiil», mida Houellebecqil ei ole?

10.06.2016 13.06.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto