Sisukord
Arvustused
Postimees
09.06.2016
Eesti Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Stroomi reoveekollektor peab sügiseks korda saama Palju õnne Tagakülg Tagaotsitav tabati taksoroolist Eesti lühiuudised USA ratsaväelased jõudsid Eesti pinnale Esikülg 9. juuni Hanso viitas EKRE-le kui julgeolekuriskile (3) Erakonnad arutavad ühist presidendikandidaati Kes rääkis mida Tallinna Sadama uurimiskomisjonile? (14) Suvine karujaht Raplamaal Majandus Kristen Michal: Eestile jätkub elektrit nii külmal kui soojal päeval (3) Hando Sutter: Oma elektrijaamad on Eestile kriitilise tähtsusega Õpilased tahavad koolidelt suuremat panust praktikakohtade leidmisel Majanduse lühiuudised Eesti Pank: riik peaks praegu puhvreid koguma (6) Ministeerium pani energiakriisi ennustades mööda (4) Välismaa Välismaa lühiuudised 09.06.2016 POSTIMEES AMMANIS. Lähis-Ida turvalisuse oaas Jordaania pole radikaliseerumise eest kaitstud Arvamus Vastukaja Juhtkiri: Mihkel Raua tõeline läbikukkumine (4) Kadri Veermäe: miks Kaljuranna kotiafäär üldse nii palju tähelepanu sai? (7) Ahto Lobjakas: Homo estonicus’e tulemine (13) Mart Raudsaar: Adolf meis enestes (2) Päeva karikatuur Postimees 1992. aastal: «Suurüraja» aastapreemia pälvis Eesti Televisioon Ilmar Raag: kui eesmärk on kaitsta lapsi ja sõnavabadust, tuleb muuta seadust, mille järgi sattus Kender kohtu alla (14) Kultuur Lavakunstikoolile otsitakse juhti, Peeter Raudsepp ei saanud konkursil hääli kokku ENSV viimase timuka sõnum: umbrohi tuleb kõrvaldada – «Aednik» Postimehe Kinos Eesti viimase timuka töö jäi pooleli (4) Soome suguelu suurkuju elutöönäitus (2) Sport Spordi lühiuudised Kontaveit sai Wozniacki üle karjääri ühe kaalukama võidu Portugali kiusab viimase tõkke needus Põhja-Korea tõuseb, Venemaa mandub Ühe käega surfari imeline muinasjutulugu Audentesest, pikkadest ja noorte võimalustest Maailma parima loobumine tekitab ebatavalise olukorra Tallinn Tagaotsitav tabati taksoroolist Stroomi reoveekollektor peab sügiseks korda saama Ministeerium vastustab Kangro Kalevipoja kuju Tarbija Kauakestvat grilli võileivahinna eest ei saa Võimalusel võiks koolilõpetajale lilled osta päev varem Tartu Äike rappis Karlovas hulga ruutereid Küsitlus Linn arvutab veel kord üle Tähtvere silla vajalikkuse Anne kanali otsa kerkib ärihoone (7) Tudeng aitab lapsel võlusõnu õppida Enriko Talvistu: sild Supilinna tagant, mitte läbi selle (4) Ottender: Kullamäe on teinud head tööd Katlamaja üllatab tasuta soojaga Gert Kullamäe: otsus sõltub perekonnast Suur jalgpalliturniir pakub nii mängurõõmu kui ka pinget Müüdid geenide ümber purunevad kolinaga Meelelahutus Koomiks Sudoku

Soome suguelu suurkuju elutöönäitus

3 min lugemist
"Nimetu" Tom of Finland 1980 grafiit 1976 FOTO: Jean Vong

Tom of Finland: The Pleasure of Play (7.05.–7.08 Helsingi Taidehalli, pilet 10/7 eurot, alla 18-aastased tasuta).

Helsingi Taidehallis (Nervanderinkatu 3, üsna parlamendihoone lähedal) on kuni augustini avatud ilmselt maailma suurim Tom of Finlandi näitus. Kes suvel Helsingisse satub, võiks kindlasti loovutada kümme eurot ja tunnikese oma ajast, et selle kuulsa soomlase elutööga tutvuda.

Touko Valio Laaksonen, hiljem üle maailma tuntud kui Tom of Finland (8. mai 1920 – 7. november 1991) sündis kooliõpetajate perekonnas Turku linna lähedal, kolis 19-aastasena Helsingisse ja hakkas oma lõbuks erootilisi pilte joonistama, aga hävitas neist hiljem paljud. Ent näitusel on ka mõned varased tööd, mis vaataja üllatuseks ei kujutagi lihaselisi punnitavate kubemetega mehi, vaid hoopis guašimaale kunstniku kodukoha loodusest.

Väidetavalt on käesolevaga tegemist suurima Tom of Finlandi näitusega maailmas. Esitatud on üle 180 pliiatsijoonistuse ja üle 300 lehekülje kunstniku isiklikust arhiivist, lisaks ka pabernukkude kogu lapsepõlvest ning kaks tema tööde ainetel valminud 3D prinditud skulptuuri (Pekka Jylhä). Juba eelmisel aastal kuulutas Tom of Finlandi Fond välja kunstikogumise aktsiooni, õhutades inimesi oma sahtlipõhju läbi sorima: võib-olla vedeleb just sinul kuskil ehtne Tom of Finland?

«Nimetu», Tom of Finland, 1947. FOTO: Tom of Finland Foundation, Permanent Collection

Laaksoneni kunst on lihtne, laiadele rahvamassidele mõistetav. Esteetiliselt mitte kuigi kaugel Tauno Kangro jeeblitest (nagu neid nimetab Postimehe kunstitoimetaja Janar Ala), mida hiljuti Vabaduse väljakul näha võis. Kunstnik valdab filigraanselt hüperrealistlikku pliiatsijoonistuse tehnikat, tema käsitööoskus on laitmatu. See on ka mõistetav, sest algselt ei olnud Laaksoneni tööd mõeldud mitte kunstisaali seintele riputamiseks, vaid justnimelt «käsitöö» tegemiseks.

Ehkki joonistustel on rõhutatud just torsosid, tagumikke ja suguliikmeid, soovitan tähelepanu pöörata meeste nägudele. Pea alati väreleb huultel, kui need just millegagi ametis ei ole, väike naeratus või muie. See näitab mängulist lähenemist muidu nii tõsise tegevuse juures.

Lehekülg Toukko Laaksoneni eraarhiivist. FOTO: Tom of Finland Foundation, Los Angeles

Märksa huvitavamad kui raamitud tööd on ligi tosin vitriini, milles eksponeeritud lehed Laaksoneni eraarhiivist. Mees töötas kuni 1970. aastate keskpaigani reklaamiagentuuris McCann-Erickson. Pärast seda sai temast maailmas, eeskätt USA homomaailmas nii kõva tegija, et ta võis vabakutseliseks hakata. Aga kujutage seda ette – päev otsa istud kontoris ja konstrueerid igasuguste tarbekaupade müümiseks sellist Varro Vooglaiu unelmat: õnnelik kahe lapsega äärelinnas elav heteroperekond. Siis lähed koju ja hakkad tegelema sellega, mis sind tõesti köidab.

Kaustikutesse on kogutud tuhandeid väljalõikeid, mis uurivad eri aspektidest mehelikkuse visuaalset tähendust, kasutades selleks tolleaegset heteronormatiivset meediat. Soengud, vuntsid, mood, mootorrattad, madrused, kõik kenasti kataloogitud. Teada on Laaksoneni kalifeepükste fetiš, nii on ta paljudel ajalehefotodel ise meestele uhked kalifeed ja säärsaapad joonistanud. See on nii nakkav, et kui lõppes toimetuse koosolek, avastasin, et olen isegi esmaspäevase Postimehe esiküljel ilutsevale ehitusmehele – puhta Laaksoneni modell muidu, sellistest ta noores põlves inspiratsiooni saigi – kalifeed külge joonistanud. Ja vuntsid.

«Janu», Pekka Jylhä koloreeritud 3D print Tom of Finlandi ainetel. FOTO: Helsingin Taidehalli

On küllalt eri seisukohti teemal, kas selle kunstniku looming liigitub kunsti või pornograafia alla. Enamasti on need valminud sihtotstarbeliseks kasutamiseks, nii et vähemalt tarbekunstiks võib seda pidada. Tervel näitusel rippus siiski vaid üks joonistus, millest õhkus mingit kontseptsiooni peale otsese panemise või selleks valmistumise. Pean silmas tööd, millel galaktikate keskel hõljuv mees on sülle haaranud suure maakera ja trukib seda, peenis siseneb kuskil Lõuna-Ameerika kandis.

Teine asi, mida Laaksonenile ette heidetakse, on tema kiindumus Natsi-Saksa mundritesse. Mitmel pildil on näha haakristi-käesidemetega SS-lasi rõõmsalt uhamas. Soome-Saksa relvavendlus on Laaksonenile tuttav asi, Talve- ja Jätkusõjas teenis ta venelaste vastu võideldes välja nooremleitnandi auastme ja neljanda järgu vabadusristi. Igasugusest fašismilembusest on ta end otsustavalt taandanud. Näeme, et tegelikult on kunstnik ikkagi suur humanist – ka SS-lases näeb ta eelkõige inimest koos kõigi inimlike kirgedega.

«Nimetu», Tom of Finland, 1946, guašš. FOTO: Tom of Finland Foundation, Permanent Collection.

Sama alusetud on katsed Laaksoneni rassismis süüdistada – see vaid näitab, et kritiseerija pole suutnud tema tööde sügavasse sisusse tungida. Tõsi, ta kujutab mitmetel piltidel hüpermaskuliinseid mustanahalisi. Ilmselt sai ta selleks inspiratsiooni pikkade perioodide kaupa USAs elades, sest Soomes polnud tol ajal vastavaid modelle kuskilt võtta. Aga käesolevast mahukast elutöönäitusest selgub, et nimetatud tegelased esinevad võrdselt nii aktiivses kui passiivses rollis, seega mingist rasside halvustamisest ei saa juttugi olla.

Mõned kriitikud viitavad ka Laaksoneni natuurist joonistamisoskuse puudujääkidele, sest tema figuuridel on mõned kehaosad ilmselgelt üledimensioneeritud. Selles jutus võib olla omajagu tõde, sest nagu pani tähele kolleeg Helsinki Sanomate kultuuritoimetusest: varase loomeperioodi pildil «Part» võib tõesti täheldada, et isapardi nokk on tema keha pikkusega võrreldes liiga suur.

Pärast näituse külastamist astuge kindlasti läbi kingitustepoest, et värskendada oma kodu maitseka Tom of Finlandi teemalise voodipesu või kas või kohvipakiga.

Seotud lood
08.06.2016 10.06.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto