R, 9.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Loovettevõte peab mõtlema müügile

Birgit Podelsky
, reporter
Loovettevõte peab mõtlema müügile
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Alpaka pleed
Alpaka pleed Foto: Erakogu

Eduka loovettevõtte üks võti on hea toode, kuid sellest üksi ei piisa. Peale tootearenduse tuleb mõelda ka sellele, kuidas oma kaup klientideni viia. Selles mängivad olulist rolli läbimõeldud müük ja hea bränd.

Digitaalse loovmeedia inkubaatori Digix esindaja Martin Aadamsoo sõnul saab paljudele loovettevõtjatele takistuseks see, et nad on oma tootesse ülepeakaela armunud. «Kui sa oled armunud teismeline, siis sa diskole ei lähe ja teisi ei vaata. Ehk sa ei saa üldse aru, mis su ümber toimub ja mida teised teevad,» ütles Aadamsoo sel nädalal disainifoorumil MELT.

Selle asemel peaksid loovettevõtted võtma veidi küpsema inimese positsiooni ja olema «suhtes nagu keskealised, kes on võimelised end ka natuke oma suhte nimel muutma», kirjeldas Aadamsoo. Inkubaatorit vedades on ta alustavate loovettevõtete puhul täheldanud, et kui äriidee seisab kolme kuni viie kuu möödudes ikka samal kohal ja pole kuhugi arenenud, on see oluline ohumärk.

Samuti tõdes Aadamsoo, et üksik hunt ei jõua kaugele. «Kui sa oled loovinimene, siis tõenäoliselt ei tea sa ettevõtlusest mitte midagi. Sa hõljud ega tea, kuhupoole minna,» kirjeldas Aadamsoo. Vaid siis, kui ettevõtja on suutnud ka kellegi teise silmis tule süüdata, on tema ideel võimalus. Loomingulisel inimesel on tema sõnul vaja kõrvale kedagi, kes suudab tema armastatud toodet ka müüa ja turundada.

Alpakanahast ja -villast salle, vaipu ja sisustustooteid tootva OÜ Decoreter juht Peeter Pappel teab hästi, et disain on toote puhul kõige olulisem, sest selleta pole toodet. «Disain ilma müügita pole toode, vaid kunst,» ütles Pappel. «Enamik väikesi moebrände ei kao mitte disaini pärast, vaid ebapiisava müügi ja puudulike finantsressursside tõttu.»

Decoreteri kaupu müüakse Alpaka kaubamärgi all ja enamik toodangust läheb Eestist välja. Tooraine on pärit Peruust, kuid osa tootmist käib Saaremaal. Eelmisel aastal küündis käive 600 000 euroni. 90 protsenti nende toodetest läheb ekspordiks: 75 protsenti Euroopasse ja 25 protsenti mujale. Olulisel kohal on Jaapan, mille turg moodustab 11 protsenti ekspordist. Firma algus oli raske: ettevõte alustas masu ajal 2008. aastal ning toona oli väga keeruline oma müügieesmärkideni jõuda. Ettevõte pöördus Disainibuldooserisse, kus neil aidati oma brändi uuendada.

«Raha läks mõnusalt, aega ka,» tõdes Pappel, kes peab brändi loomise protsessi üheks olulisemaks õpimomendiks. «Oma bränd on kallis, seda ei loo ühe kuuga. Sa pead seda ise müüma, turundama, logistikat tegema ja arvestama, et mõned kuud võid kahjumis olla.»

Pappel rääkis, et juba ettevõtet luues oli nende idee müüa eksportturgudele ning sellele on nad seni truuks jäänud. «Ma arvan, et see on ka olnud üks arenguvõti. Eesti turule ei mõtle me üldse, see on pigem lisaks,» rääkis Pappel. Ta märkis, et edasimüüjate puhul polegi vahel oluline maht, vaid referents.

Seega on õigetes poodides väljapaistmine väga hinnaline väärtus. «Meil oli üks juhtum, kus meie pleedid ja karud olid väljas pop-up-poes koos John Malkovichi moekollektsiooniga. See oli meile marginaalne asi, aga veel kaks aastat hiljem tulid mingid hiinlased, kes olid netist selle uudisloo leidnud, ja ütlesid: ahah, te teete John Malkovitchiga koostööd vahel,» kirjeldas ta.

Kunstnik Karmen Saat lõi oma ettevõtte 2013. aastal, kui ta elas Hollandis Eindhovenis. Tema käe all valmivad modernse disainiga savist ja klaasist käsitöönõud, anumad ning vaasid. Keraamilisi tooteid valmistab ta oma kodustuudios, klaasi puhutakse Saksamaal ja Rootsis. Ekspordikogemust on Saat saanud Hollandist, kus tema asju on disainipoodidesse müüki võetud. Müügile ja partnerite leidmisele on kasuks tulnud ka artiklid ajakirjades nagu Elle Décor, mille ajakirjanikud on tema tooteid poodides tähele pannud. 

Mõni kuu tagasi liitus ta ka Loomeinkubaatoriga, kes on teda aidanud eelkõige brändi ja veebipoe loomisel. «Inkubaatoris on mul viimaks võimalus küsida oma ala professionaalidelt nõu. Ka aitab seal olemine õppida ärilist poolt, samuti on mulle tähtis näha oma firmat teiste inimeste silmade läbi,» tõdes Saat.

Müügiedu tagavad turu-uuring ja messid

Margit Lillak ja tema elukaaslane, disainer Jaanus Orgusaar hakkasid oma äri ajama ilma igasuguse äriplaanita ning 2009. aastaks oli nende ettevõttes OÜ Borealis valminud raamaturiiuli prototüüp. Riiul Comb sai ohtralt tähelepanu ning see innustas alustama tootearendust. Viimase nelja aastaga on riiuli müük kümnekordistunud, praegu müüakse toodet juba 25 riigis ning sellega tegeleb 40 edasimüüjat.

Kui nõudlus ja huvi riiulite vastu järsult kasvas, tabas tegijaid Lillaku sõnul positiivne stress. «Kui suurem päring tekkis, tuli meil hoopis ahastus peale, mitte rõõm,» ütles Lillak. Ta selgitas, et hea müügiedu pant on korralik turu-uuring ja regulaarne messidel käimine, kust Borealis on saanud hulga kasulikke kontakte. Messidel käimiseks küsis firma toetust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest.

Samuti õpetavad tema sõnul protsess ise ning tehtud vead. Näiteks sai OÜ Borealis Hiinast tellimuse 4000 riiulile, mis pidid valmima kahe nädalaga. «Loomulikult selgus, et tegu oli petuskeemiga, kuid see oli meile oluline õppimismoment, kuna suutsime ka reaalselt välja mõelda lahenduse, kuidas võiks 4000 riiulit korraga valmis toota,» rääkis Lillak.

Turu-uuringu olulisust rõhutab Lillak samuti elulise näitega. Nimelt sai kahe aasta jooksul ohtralt Euroopa pressis tähelepanu Orgusaare loodud puidust aiamajake «Noa», mis oli väga hästi turundatud. Teiste tipp-projektide kõrval kutsuti neid ka mainekale Londoni messile Grand Designs Live. Kuid maha müüdi vaid üks maja. Tagantjärele analüüsib Lillak, et Inglismaa turg oli vale valik, kuna puitmajad pole seal levinud ja ka kogu bürokraatia on liiga keeruline. Samuti lisas ta, et nad läksid tootega liiga vara välja ja polnud seda lõpuni arendanud. Nüüd on nad teinud uue läbimõelduma turu-uuringu ning võtnud sihi Saksamaale.

Märksõnad
Tagasi üles