R, 9.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kas kolm suursoosikut jagavad omavahel jalgpalli EM-tiitli?

Madis Kalvet
Kas kolm suursoosikut jagavad omavahel jalgpalli EM-tiitli?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Pm

Alates tänasest kuni 10. juulini on eurooplaste pilgud pööratud Prantsusmaa poole, kus läheb jagamisele 15. Euroopa meistritiitel. Tiitlikaitsjana asub võistlustulle Hispaania, kes on võidukas olnud kahel viimasel EMil. Siiani on kõige edukamad tiimid olnud kolme triumfiga Hispaania ja Saksamaa. Koduse turniiriga loodab nende kõrvale aga kerkida kahekordne meister Prantsusmaa.

Esimest korda mängib EMil 24 meeskonda ja Postimees heitis pilgu kõigile nii kaugele jõudnud tiimidele ning hindas nende võimalusi finaalturniiril.

Suursoosikud

Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania

Algava MMi soosikuid üles lugedes jäävad peamiselt kõlama võõrustaja Prantsusmaa, maailmameistri Saksamaa ja tiitlikaitsja Hispaania nimed. Sellest kolmikust on kõige suurem soosik Prantsusmaa.

Prantsusmaa koondist ei aita mitmetel põhjustel küll nende Madridi Reali staarid Karim Benzema ja Raphael Varane, kuid võimsust jagub neil ikkagi igasse liini. Eelkõige peitub võõrustajate tugevus keskväljal, kus juhatab vägesid 23-aastane Paul Pogba. Torino Juventuse mängijast oodatakse tänavuse EMi üht suurimat staari.

Prantslaste ridades on ka praeguse aja maailma parim karistuslöökide spetsialist Dimitri Payet ning ründajana valmistab vastastele suurt peavalu Madridi Atletico 25-aastane äss Antoine Griezmann.

Kõigele lisaks toetavad Prantsusmaad koduseinad, mis ajalugu arvestades on neile hästi mõjunud – võidetud on nii viimane kodune EM (1984. aastal) kui ka MM (1998. aastal). Seega võib prantslasi pidada algava EMi suurimateks soosikuteks.

Viimaste suurturniiride võitjad Saksamaa ja Hispaania pole viimasel ajal kõige stabiilsemat mängu näidanud, kuid finaalturniiriks peaksid mõlemad kõigi eelduste kohaselt olema heas hoos. Mõlema riigi meeskonnast on puudu mitmed kogenud mängumehed (Saksamaal Philipp Lahm ja Miroslav Klose, Hispaanial Xavi, Xabi Alonso, Fernando Torres) ja seetõttu on mõnel positsioonil ka küsimärgid. Sakslaste puhul võib probleeme tekkida kaitses, täpsemalt äärekaitses. Hispaanial on aga ründeliinis küllaltki väheste koondisekogemustega mehed.

Kuna Saksamaal on olemas sellised staarid nagu Manuel Neuer, Mesut Özil, Thomas Müller ja Toni Kroos ning Hispaanial Sergio Ramos, Sergio Busquets, David Silva ja Andres Ineista, siis alla kuldmedali ei sihi need mehed kunagi.

Soosikute ohustajad

Belgia, Inglismaa, Portugal, Itaalia

Koondiste tasemel võimsalt absoluutsesse eliiti jõudnud Belgialt oodatakse nüüd juba suuri tulemusi. Klubijalgpallis on belglased kõrgelt hinnatud ja nende mängumeeste eest makstakse regulaarselt kümneid miljoneid. Siiski pole Eden Hazard, Kevin De Bruyne, Thibaut Courtois ja Romelu Lukaku noorte meestena suvisel suurturniiril pidanud sellist favoriidikoormat varem kandma.

Suure noorenduskuuri läbi teinud Inglismaa (meeskonna vanim liige on 30-aastane Wayne Rooney) sõidab finaalturniirile viimaste aastate väikseimate ootustega, kuid paljud noored ja andekad mängumehed on end juba Premier League’is tõestanud. Dele Alli, Harry Kane ning Jamie Vardy näitasid lõppenud hooajal, et neilt võib oodata suuri tegusid.

Portugali ründeteravust said eestlased omal nahal kogeda kolmapäeval ja praegu tundub, et portugallased on Cristiano Ronaldo eestvedamisel valmis andma kõikidele tiimidele taas kõva lahingu. Kogenud kaardiväe kõrval tõstab pead ka Portugali uus põlvkond eesotsas 18-aastase Renao Sanchesega.

Viimastel aastatel virelenud Itaalia klubijalgpalli kõrval pole parimad ajad ka Itaalia koondisel. Vigastused, vanameister Andrea Pirlo loobumine ja 25-aastase Mario Balotelli ennasthävituslik elustiil on jätnud Itaalia peaaegu staarideta, kuid sitke ja ühtse meeskonnana võivad nad 38-aastase kaptenist väravavahi Gianluigi Buffoni eestvedamisel jõuda lõpuks kaugemale, kui neilt oodati.

Mustad hobused

Horvaatia, Šveits, Poola, Austria

Ükski suurturniir pole saanud läbi üllatajateta ja Euroopa meistrivõistluste ajalugu on näidanud, et EMid on pakkunud ootamatuid võitjaid (Taani 1992, Kreeka 2004). 4,3 miljoni elanikuga Horvaatia on ikka ja jälle kinkinud jalgpallimaailmale suuri mängijaid ning eesotsas Luka Modrici ja Ivan Rakiticiga on nad võimelised kõikidele suurt peavalu valmistama.

Kui tõusvast Šveitsi koondisest on räägitud juba mitu aastat, siis nüüd on tõusuteel ka nende naaberriik Austria. Valiksarja üks kindlamaid meeskondi, Austria on kiirelt jõudnud tasemele, kus neilt võib oodata isegi veerandfinaali jõudmist. Tänapäevase tippjalgpalli ühe mitmekülgsema mängumehe David Alaba eestvedamisel on Austria sarnaselt Šveitsiga üllatusvõimeline.

Tõusuteel on ka Poola jalgpall. Poolakad saavad EMil väljakule saata Euroopa ühe parema mängumehe, Robert Lewandowski. Valiksarjas ka Saksamaad võitnud Poola koondis ei koosne siiski vaid Lewandowskist ning häid mängumehi jagub igasse liini.

Keskmikud

Rootsi, Venemaa, Wales, Türgi, Ukraina

EMi keskpärasemad meeskonnad Rootsi ja Wales toovad suurturniirile kohale aga võistluste ühed suurimad staarid. Kui rootslastel sõltub mäng paljuski Zlatan Ibrahimovicist, siis uelslased vaatavad tihtilugu Gareth Bale’i poole. Lõpuks saab otsustavaks, kui palju tuge ässad oma kaaslastelt saavad.

Venemaa, Türgi ja Ukraina tulevad finaalturniirile küllaltki ühtlaste meeskondadega. Sellest kolmikust paistab ehk kõige eredamalt silma Türgi ja nende 22-aastane staar Hakan Çalhanoğlu. Saksamaal sündinud Leverkuseni Bayeri poolkaitsjat peetakse praegu maailma üheks parimaks karistuslöökide sooritajaks.

Venelased nutavad EMi eel aga taga oma kõige loovamat mängijat Alan Dzagojevit, kes ei saa trauma tõttu Prantsusmaal mängida. Olukorra leevendamiseks on Venemaa finaalturniiri eel pistnud passi taskusse ka ühele brasiillasele ja sakslasele, et oma koosseisu veidike tugevdada. EMile sõidavad nii 30-aastane väravavaht Guilherme Marinato kui ka 28-aastane kaitsev poolkaitsja Roman Neustädter.

Ukraina edu pant on aga 26-aastased ründavad poolkaitsjad Yevhen Konopljanka ja Andrei Jarmolenko.

Võimalikud üllatajad

Island, Slovakkia, Tšehhi, Rumeenia

Kui osale meeskondadele on suur saavutus juba finaalturniirile jõudmine, siis mõni eneseületaja on võimeline üllatama kindlasti ka finaalturniiril. Algava EMi eestlaste üheks lemmikuks on kindlasti kujunemas 330 000 elanikuga Island. Premier League’is Swansea City ridades laineid lööva 26-aastase poolkaitsja Gylfi Sigurdssoni juhtimisel näidati võimu juba valiksarjas, kus muu hulgas alistati kahel korral Holland.

Slovakkia tõestas oma üllatusvõimelisust kuus aastat tagasi MMil, kus murti alagrupist edasi. Toonased noored staarid Martin Skrtel ja Marek Hamšik on nüüd vanemad ja kogenumad.

Tšehhi ja Rumeenia loodavad finaalturniiril oma ühtlastele tiimidele, kus väga säravaid tähti praegu ei leia. Siiski ühe erandi võib siin välja tuua ja selleks on tšehhide 34-aastane väravavaht Petr Čech. Heal päeval on nii Island, Slovakkia, Tšehhi kui ka Rumeenia võimelised murdma alagrupist edasi, kuid ei oleks üllatus ka nende piirdumine kolme mänguga.

Autsaiderid

Iirimaa, Albaania, Ungari, Põhja-Iirimaa

Finaalturniiri osalejate arvu suurendamine 16lt 24ni on suurendanud ka tõenäosust, et Prantsusmaal jookseb väljakule mõni meeskond, kellest võib kujuneda lõpuks tõeline peksupoiss. Kui neli aastat tagasi oli Iirimaa EMi kõige nõrgem meeskond, siis ka sel korral ei tasu neile väga palju loota. 

Finaalturniiri debütant Albaania on sellisel tasemel veel tundmatu ja sellisel tasemel kogemusi on nende mängumeestel vähe. Rahvusvahelises mõttes väikeste kogemustega on ka Ungari, kes jõudis esimest korda suurturniirile pärast 1986. aasta MMi.

Ungarlased toovad EMile aga ühe värvikaima mängija – hallides dressipükstes väljakule jooksev 40-aastane väravavaht Gabor Kiralyst on platsile saades finaalturniiri vanim mängumees.

Potentsiaalseid peksupoisse ennustades käibki läbi peamiselt Ungari ja nende kõrval Põhja-Iirimaa, kes 2012. aasta EM-valiksarjas jäi kahel korral alla ka Eestile.

Märksõnad
Tagasi üles