Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Urve Eslas: kultuuriajakirjandus – midagi pole muutunud, kõik on muutunud

Urve Eslas FOTO: Erakogu
Tellijale Tellijale

Kui vaadata Eesti kultuuriajakirjanduse kujunemist, siis võrreldes üheksakümnendatega (rääkimata kaheksakümnendatest), on palju muutunud. Hoopis teiseks on saanud see, mida päevalehtede kultuurilehed oluliseks peavad, mida kultuuriajakirjad ilmutavad ja millest kultuuriavalikkus räägib. Paistab aga, et üks on jäänud samaks: just nagu kaheksakümnendate lõpus ja üheksakümnendate alguses oli kultuuriajakirjandus protest poliitilises maailmas toimuva vastu, aidates sellega säilitada vaba mõtlemise ruumi, niisama on praegu kultuuriajakirjandus protest kommertsialiseerumise vastu, aidates alles hoida seda paika, kus ei ole oluline, kas miski on kasulik, vaid küsides, mis on see, mida on ühiskonnale päriselt tarvis, et see ei kuhtuks, vaid areneks endiselt enesekriitiliselt.

Ja mis peamine, et see jätkaks arenemist ka oluliselt muutunud kultuuriolukorras, kus oluline ei ole enam mitte üksnes kultuuriajalooline, vaid pigem globaalne mõõde ja kus visuaalne tekst on asendamas sõnalist.

10.06.2016 13.06.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto