Sisukord
Juhtkiri
Postimees
10.06.2016
Eesti Laste hulga kasv pidurdab põhikoolide sulgemist (7) Mälumäng Palju õnne Horoskoop Male Keskpank lasi välja olümpiamängude meenemündi Dilbert Tagakülg Merit Kopli: mulle meeldib, kui olukord on keeruline (1) Vägivalda kasutanud Ojasoo kahetseb tehtut Korruptsioon kohalikes omavalitsustes kasvab (3) Fotonäitus Tammsaare pargis tunnustab aitajaid EMTA tervitas saali rahastamise otsust kontserdiga Reps: Savisaarele väljak, meile tulevik Majandus majanduse lühiuudised Loovettevõte peab mõtlema müügile Läti viinaralli kipub hukutama Eesti taarasüsteemi (21) LHV pensionifondid müüsid miljon PR Foodsi aktsiat Kaselale Välismaa Prantsuse juudid pagevad antisemiitluse tõttu Pariisi eeslinnadest Ukraina välisminister: Ukraina vajab rohkem Euroopa toetust Kuninganna abikaasal Edinburghi hertsogil täitub 95 eluaastat Arvamus Dagmar Lamp: harilik eraeluline vägivald ühes Eesti teatris (15) Margus Kolga: kolm head põhjust, miks Eesti peaks kuuluma ÜRO julgeolekunõukogusse (6) Indrek Tarand: algab teine poolaeg (9) Sulev Alajõe: Pärnu vajab korralikku lennujaama Postimees 1897. aastal: telefon hukutab telegrammi? (2) Päeva karikatuur Juhtkiri: puhas loodus ja taaraäri Andrus Karnau: kas elektrit toota või tarbida? (5) Kultuur Veiniteraapia jäneseurus Liiga jäik rästikunahk Pööningtants... põle(ta)v tants Sport Usain Bolti kaks olümpiakulda sattusid küsimärgi alla Spordi lühiuudised Kas kolm suursoosikut jagavad omavahel jalgpalli EM-tiitli? Vene pole kindel, kas liitub suvel koondisega Kommentaar: usalduskrediit sai otsa, nüüd on aeg tegudeks Tarbija Turaida roos ja Sigulda kepp (1) Tartu Pühapäevane naiste tantsupidu kogub hoogu juba täna Keraamiku kõrvaga bluus Öö lubab vaadata oreli sisse Töölised käisid Tartu uhkeimas tuumavarjendis õppustel, tähtsad ninad viskasid seal saunas tihti viina Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: puhas loodus ja taaraäri

2 min lugemist
FOTO: TAIRO LUTTER/VIRUMAA TEATAJA

Aastakümneid tagasi levis rahvasuus anekdoot, mille puändiks oli kellegi karikeeritud joogilembese tegelase jõukaks saamine tänu tagastatud taarale. «Taara maksab ka midagi,» kõlas tema seisukoht. Nali naljaks, aga taara maksab tõepoolest nii mõndagi ka praegusaja Eestis. Maksab piisavalt, et süsteem võib ahvatleda jokk-skeemiga seda ära kasutama. Kui tagajärjeks on üldiselt eduka ettevõtmise kokkukukkumine, tuleb kahtlemata midagi ette võtta.

Eesti pandipakendisüsteemil on mure. Lätis ostetud alkoholipudeli eest saab Eestis sisse kasseerida pandiraha, mida ostja pole maksnud. Probleem, mis oli olemas juba varem väiksemal kujul, on pärmitainana paisunud ja väidetavalt on tekkinud lausa omamoodi äriharu. Pakendeid, mis välismaalt Eestisse tagasi jõuavad, on miljoneid. 2005. aastal loodud tootjavastutusorganisatsioon Eesti Pandipakend teatab, et kannab suurt kahju, ning nüüd ongi reegleid kohendatud niimoodi, et uuest aastast ei tohi välja veetud alkoholitaaral olla peal Eesti turule mõeldud triipkoodi ega pandimärki.

Igal pealesunnitud muutusel on teadagi mõju. Loomulikult lähevad ümberkorraldused pakendisüsteemis kalliks tootjatele, kes efektiivsust taotledes teevad sama toodet mitmele turule. Nüüd tuleb tooted ümber disainida ja teistsuguste siltidega varustada. Näiteks Saku õlletehase esindaja on ajakirjanduses rääkinud mitmesaja tuhande euroni küündivatest kuludest, A. Le Coqi juht Tarmo Noop ennustab sortimendi vähenemist. Nii tootjad kui ka pakendikogujad vaatavad seadusandja poole, viidates Eesti ja Läti (aga ka teiste naaberriikide ja tax-free-alade) alkoholiaktsiisi erinevustele, mis olevatki probleemi taga.

Avalikku huvi võib praegusel juhul üpris lihtsalt määratleda. Pandipakendite kogumisel on keskkonnakaitse eesmärk, lihtsalt öeldes see, et purgid ja pudelid ei vedeleks looduses, vaid jõuaksid taas ringlusse kas korduvkasutatava taarana või siis toormena, millest saab valmistada uusi tooteid. Rahvas on juba enam kui kümne aasta jooksul harjunud taaraautomaate kasutama. Seda kinnitab tõsiasi, et tühja joogitaarat näeb linnaparkides ja metsa all tunduvalt harvem, seega asi oma põhiolemuselt õigustab end.

Tühja joogitaarat näeb linnaparkides ja metsa all tunduvalt harvem, seega asi oma põhiolemuselt õigustab end.

Pandipakendisüsteemilt ei maksa seega nõuda erilist kasumit, kuid on mõistetav, et lõputult ei saa ka kahju kanda. Tuleb leida optimaalne kesktee, üldisemat eesmärki – koguda kokku võimalikult palju pakendeid – silmist kaotamata. Pakendite kogumises ja taaskasutuses üldse tuleb just sel põhjusel otsida ja leida järjest uusi õiguslikke ja praktilisi lahendusi, tehes seejuures tihedat koostööd ettevõtjatega.

Seotud lood
    09.06.2016 11.06.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto