Sisukord
Eesti
Postimees
10.06.2016
Eesti Laste hulga kasv pidurdab põhikoolide sulgemist (7) Mälumäng Palju õnne Horoskoop Male Keskpank lasi välja olümpiamängude meenemündi Dilbert Tagakülg Merit Kopli: mulle meeldib, kui olukord on keeruline (1) Vägivalda kasutanud Ojasoo kahetseb tehtut Korruptsioon kohalikes omavalitsustes kasvab (3) Fotonäitus Tammsaare pargis tunnustab aitajaid EMTA tervitas saali rahastamise otsust kontserdiga Reps: Savisaarele väljak, meile tulevik Majandus majanduse lühiuudised Loovettevõte peab mõtlema müügile Läti viinaralli kipub hukutama Eesti taarasüsteemi (21) LHV pensionifondid müüsid miljon PR Foodsi aktsiat Kaselale Välismaa Prantsuse juudid pagevad antisemiitluse tõttu Pariisi eeslinnadest Ukraina välisminister: Ukraina vajab rohkem Euroopa toetust Kuninganna abikaasal Edinburghi hertsogil täitub 95 eluaastat Arvamus Dagmar Lamp: harilik eraeluline vägivald ühes Eesti teatris (15) Margus Kolga: kolm head põhjust, miks Eesti peaks kuuluma ÜRO julgeolekunõukogusse (6) Indrek Tarand: algab teine poolaeg (9) Sulev Alajõe: Pärnu vajab korralikku lennujaama Postimees 1897. aastal: telefon hukutab telegrammi? (3) Päeva karikatuur Juhtkiri: puhas loodus ja taaraäri Andrus Karnau: kas elektrit toota või tarbida? (5) Kultuur Veiniteraapia jäneseurus Liiga jäik rästikunahk Pööningtants... põle(ta)v tants Sport Usain Bolti kaks olümpiakulda sattusid küsimärgi alla Spordi lühiuudised Kas kolm suursoosikut jagavad omavahel jalgpalli EM-tiitli? Vene pole kindel, kas liitub suvel koondisega Kommentaar: usalduskrediit sai otsa, nüüd on aeg tegudeks Tarbija Turaida roos ja Sigulda kepp (1) Tartu Pühapäevane naiste tantsupidu kogub hoogu juba täna Keraamiku kõrvaga bluus Öö lubab vaadata oreli sisse Töölised käisid Tartu uhkeimas tuumavarjendis õppustel, tähtsad ninad viskasid seal saunas tihti viina Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Laste hulga kasv pidurdab põhikoolide sulgemist

4 min lugemist
FOTO: Allikas: haridus- ja teadusministeerium

Kui igal kevadel või sügisel räägib meedia lastepuudusel uksi sulgevatest põhikoolidest, siis see aasta tuleb teisiti: päris kinni ei panda ühtki põhikooli. Selle põhjuseks on nii koolilaste hulga kasv kui ka haldusreformi ootus.

Tellijale

Veel eelmise õppeaasta järel suleti Eestis kolm põhikooli, neist kaks lõpetas tegevuse ja üks liideti teise kooliga. Peale selle lõpetas tegevuse või liideti kümme algkooli ja lasteaeda-algkooli. Varasematel aastatel oli sulgemiste tempo hullemgi.

Tänavune sügis tõotab sootuks paremat: Lääne-Virumaal liidetakse Muuga põhikool küll Laekvere põhikooliga ja Tallinnas samuti kaks keskkooli, ent kõik need koolid jäävad tegelikult tegutsema oma senistesse asukohtadesse. Liitmine on niisiis pigem juhtimiskulude säästmiseks.

Viie maapõhikooli katuse alla kolitakse kokkuhoiu pärast ka lasteaiad, niisiis toimub siingi pigem formaalne muundumine põhikoolist lasteaiaks-põhikooliks. Põlva külje all asuvast Mammaste lasteaiast ja kuueklassilisest põhikoolist saab vormiliselt pelk lasteaed, tegelikult jätkub samades ruumides ka õppetöö, seda juba Põlva kooli kaubamärgi all ja viieklassilisena.

Kihelkonna (Saaremaa) ja Vajangu (Lääne-Virumaa) põhikool muutuvad kuueklassiliseks ning Libatse lasteaed-algkool (Pärnumaa) piirdub senise kuue klassi asemel neljaga. Samas esitas Harjumaa Järveküla kool taotluse laieneda põhikooliks ning Tallinnas alustab kaks erakooli.

-Pärismaal rohkem lapsi

Mõistagi jätkab sügisel põhikoolina hulk seniseid gümnaasiume, seda riigigümnaasiumide reformi tõttu. Sel õppeaastal oli meil niisiis 290 põhikooli, võrreldes kümne aasta taguse 264 põhikooliga. Samal ajal on keskkoolide hulk kahanenud lausa 69 jagu ja seega tulebki põhikoolide hulga kasv suuresti asjaolust, et need on endised gümnaasiumid.

Ent kooliealiste laste hulk Eestis kasvab taas! Nii kahanes üldhariduskoolide õpilaste hulk kuni 2013/2014. õppeaastani, mil see oli 140 500, ent praegu lõppeval õppeaastal oli neid juba 146 000. Suur osa sellest kasvust tuleb kindlasti linnade ja nende rõngasvaldade arvelt, ent Postimees püüdis piiluda ka tõeliste maapiirkondade näitajatesse.

Kuna ametlik statistika käsitleb linnalise asulana näiteks alla tuhande elanikuga Mõisaküla linna ja samas on Viimsi vald maa mis maa, püüdsime sisulise tõe leidmiseks leida teise tee. Rookisime statistikaameti andmebaasist ükshaaval välja kõik Eesti maakonnakeskused ning ka vahetult Tallinna, Pärnu ja Tartuga piirnevad vallad ja jätsime alles kõik ülejäänud omavalitsused, mis ka sisuliselt kujutavad endast nõrgemat osa riigist.

Tulemus oli üllatav. Ka n-ö tõelistes maapiirkondades kasvab 5–14-aastaste laste hulk ja seda üsna kenasti: kui veel mullu oli neid 56 700, siis tänavu jaanuari alguse seisuga juba ligi 58 000. Madalseisu tipphetk oli 2011. aasta 1. jaanuar – 55 100 last.

Seda ei anna muidugi võrrelda 2005. aasta 66 100 lapsega ning kaugeltki mitte 2000. aasta ligi 84 000 lapsega, aga maaelu on siiski põhjast läbi käinud ja lisandub lapsi, keda kooli saata.

Võtmeküsimus on hoopis see, kas maaelanikest vanemad otsustavad panna oma võsukese kohalikku kooli või pendeldada temaga suurema keskuse vahet. Formaalselt koolina lõpetava Mammaste põhikooli direktori Ülle Rumvolti kinnitusel on põhikoolidega toimunud hulk muutusi, aga lapsevanemad vajaks stabiilsust.

«Tingimused kodu lähedal põhikoolis käimiseks on loodud, küsimus on selles, kuidas käituvad lapsevanemad: kas nad jäävad patrioodiks või on valmis sõidutama praeguses segaduses oma lapsed kooli suurematesse keskustesse,» lausus Rumvolt. «Üleminekuaja ebakindlus paneb vanemaid kaaluma, et äkki panna laps juba kohe sinna suurde kooli.»

09.06.2016 11.06.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto