Reps: Savisaarele väljak, meile tulevik

Presidendi rolli püüdlev Mailis Reps vasakul, kott paremas nurgas. Erakonna juhi kooskõlastuseta. Foto: JUSS SASKA

Homme kogunev Keskerakonna volikogu teeb ajaloolise otsuse, kas erakonna saatus jääb esimehe Edgar Savisaare või tema kunagise soosiku Mailis Repsi kätte.

-Ma ei teagi, kas on õigem küsida, kuidas või miks tuli teil mõte püüda presidendiks kandideerida.

Miks. Miks, sest otsustamise hetkel häiris mind väga küsimus, kas Marina Kaljurand või Siim Kallas. Kui see küsimus ei jäänud kõlama mitte ainult reformierakondlaste suust, vaid ka minu erakonnakaaslased hakkasid seda küsima, siis arvestades, et meil on praegu kõige suurem ja populaarsem erakond, oli põhjusi kaks: et meil oleks roll presidendikampaanias ning me suudaks kaasata omaenda erakonnakaaslasi mõtlema presidendi teemadel. Esialgne plaan oli teha lihtsalt erakonnasisene tuur ja avalikud arutelud ning leida kaasamõtlejaid, kuid sellest kasvas välja soov, et meil peaks olema oma kandidaat.

-Esimesest mõttest lüüa kaasa puhtalt mänguilust sai tõsine plaan?

Olen erakonnas üks neist aktivistidest, kes on valmis tegema midagi põnevat, kaasama inimesi ning olema aktiivne erakond, et näidata, et meil on ka teisi sõnumeid, mitte ainult sisevõitlus. Et meil oleks teema, mis ühendaks erakonda. See oli selge eesmärk.

-Kui palju mängis teie otsuses rolli ninanips Edgar Savisaarele?

Pigem oli küsimus selles, et kuna erakonna esimees ei olnud oma otsust teinud ja erakonnas on harjutud, et kõik on kuidagi selle viimase sõna ootel, siis võib seda nii vaadata küll. Ma ei jäänud ootama ja alustasin oma kampaaniat. Edgari otsus tuli ju põhimõtteliselt kaks kuud hiljem, kui olin juba Eestile tiiru peale teinud. Seega võib seda sel moel vaadata, kuid see polnud minu eesmärk. Eesmärk oli olla väga jõuliselt ja energiliselt kogu protsessis erakonnana kaasatud ja seda me kindlasti saavutasime. Ja kui reitinguid vaadata, siis väga hästi!

-Vägagi hästi. Eile avaldatud ERRi tellitud uuringu järgi olete vaieldamatult esimesed 28-protsendilise toetusega. Tõusite koguni neli protsenti.

See on väga suur tõus. Palun väga vabandust Hiiumaa inimestelt, kelle juurde paraku täna (eile – toim) ei jõudnud, aga olen tajunud, et aktiivse kaasatuse vajadus on üle Eesti väga suur, ja peale selle veel haldusreform. Pettumus haldusreformi debatis on maapiirkondades üsna suur.

-Mis teeb inimestele muret?

Kas just muret, aga oskan pigem öelda, millised on ootused. Stabiilsus, tasakaalustatus, esindatus. Stabiilsus selles mõttes, et oleks kõnetatud maakonnakeskustest väljaspool olevad inimesed, aga ka need, kes elavad keskustes. Võru linna inimesed näiteks tunnevad samuti, et nad on otsustest kaugel, sest Tallinna inimesele näib Võru ikka kaugemal olevat kui Võru inimesele Tallinn.

Teiseks oodatakse kriitilist sisepoliitilist sekkumist. Inimesed tunnevad, et neid ei kõnetata, et pagulasteemal hämati, mängiti arvudega, oli vastuolusid. Inimestele jäi vähemalt sügav tunne, et seal on midagi kahtlast. Tajun ka pettumust nn jääkeldri protsessist, sest tegelikult on neli aastat mööda läinud ja rahvas ei ole saanud ei rahvaalgatusi ega ärakuulamist.

Kolmandaks võin selgelt öelda – sõjahüsteeria. Hirm kohe-kohe algava sõja ees on tuntav. Inimesed soovivad, et tulevane president annaks stabiilsustunde. Ida-Virumaal on palju juttu suhetest Venemaaga. On ootus, et tulevane president läheks külla ka Venemaale, otsiks kontakte, suhtleks naabriga, et oleks mingisugunegi dialoog.

Suurim mure üle Eesti on aga põllumajandus. Sügav mure, kuidas elame üle järgmised aasta-kaks. Valu, mida me Tallinnas kohati ei näe, on väga-väga suur. Sest see, mida oleme riigina põllumeestele pakkunud aasta jooksul, on täpselt see, mida nad vajavad tegelikult iga kuu.

-Kuidas olete Kadri Simsoni ja Jüri Ratasega erakonnas rollid omavahel ära jaganud?

Puhtalt meeskonnatöö. Kadri on fraktsiooni esimees ehk tema kujundab poliitilist ampluaad ja Jüri on sildade ehitaja ehk püüab hoida kontakti erakonnaüleselt, aga ka erakonna erinevate mõttemaailmade vahel.

-Kui Edgar Savisaar ütleb, et tal on enne homme kogunevat volikogu 12 piirkonna toetus, siis mis see on?

Peamiselt helistati Tallinna piirkonna esimehed läbi ja küsiti, kas nad toetavad Edgar Savisaart, ja nad ütlesid loomulikult, et toetavad. Savisaare toetajaid on erakonnas kindlasti väga palju. Kui me hakkame rääkima sellest, kas Savisaar on suur poliitik ja kas ta on üks iseseisvumise kõige sümboolsemaid kujusid, siis ei ole erakonnas kedagi, kes seda vaidlustaks. Kui on vaja Tallinnas välja kuulutada Edgar Savisaare nimelist väljakut, siis usun, et oleme erakonnas selles kõik ühel nõul. Nostalgiline tagasivaade toob talle volikogus kindlasti väga suure toetuse.

Väga selgelt jookseme aga erakonnas teise valguse poole. Mis on partei väljakutsed, mis on meie maailmavaate tulevik? Kas erakond peaks jätkama lõputus isolatsioonis? Mina suhtlen erakonnast kõige rohkem teiste parteidega ja leian, et me võime jätkata riigikogus opositsioonis, aga peame omavahel rääkima, me peame teadma, mida võimuliidus räägitakse ja otsustatakse. Eriti enne kohalike omavalitsuste valimisi on vaja hoida erakondadega koostööd, sest isegi kui praegune koalitsioon peaks jätkama...

-Isegi kui...

... jah, isegi kui, milles ma tõesti kahtlen, sest nii tugevat poliitilist vaikelu, kus ühtegi otsust lihtsalt ei tule, ei mäletagi. Aga isegi kui see koalitsioon jääb samaks, siis on meil kohalike valimiste kontekstis tarvis kontakte teiste erakondadega, sest kohalikul tasandil töötavad erakonnad hoopis teise loogika järgi. On väga erinevaid koalitsioone, mis lähtuvad eelkõige kohalikest vajadustest ja arusaamadest. Ka isikutest, aga pigem kohalikest arusaamadest, et kas näiteks prügila tuleb ühte kohta ehitada või mitte. Üleerakondlik suhe ja mõistmine erakonna poliitiliste otsustajate poolt on väga oluline, et sa julgeksid kohapeal kasvõi läbirääkimistele minna.

-Kas teie ei soovi Keskerakonna juhiks saada?

Praegu pürin presidendiks. Erakonna juhiks on kandideerinud Kadri ja Jüri ning millal uus kongress toimub ja kes on sel ajal kandidaadid, seda ei tea. Kadri ja Jüri on mõlemad väga head kandidaadid. Praegu oleme joondunud Kadri taha ja ma ei näe mingit põhjust sealt ära tulla. Minul ei ole hetkel esimehe kandidaadi ambitsiooni. Olen küll võtnud sügavaks südameasjaks, et peame hoidma kõiki oma valijaid, ka meie vene valijaid. Oleks viga, kui meie erakonnas teeks seda ainult vene poliitikud.

-Mis juhtub homsel volikogul? Teie olete teinud kaks kuud kampaaniat, Savisaar lülitus sel nädalal.

Edgar on teinud viimased 25–30 aastat kampaaniat. Tal ongi 20 aastat edumaad. Erakonna väljakujunenud arusaam ongi see, et meil on üks liider. Viimased aastad on aga näidanud, et paljudes küsimustes on tekkinud ka tööjaotus. Kui Edgar jäi pikaks ajaks Tallinna linnapeaks, hakkasid riigi ja linna asjad kohati teineteisele vastu käima. Viimane suur lahkumine tuli paljuski sellest, et tekkis võõrandumine erakonna ja linna, erakonna ja riigi tiiva vahel. Osaliselt on seda tunda praeguseni. Suur riigi poliitika, tihti välispoliitika, pole erakonna esimehele ehk nii suureks südameasjaks olnud.

Volikogu peegeldab selgelt erakonnas toimuvat. Läinud aasta kongress oli pigem tagasivaatav. Erakonna juht oli äsja toibunud väga raskest haigusest, tuli uuesti ellu ärganuna kongressile. Nüüd on pool aastat mööda läinud, inimesed on harjunud, et ta on piisavalt toibunud, ja arvan, et nüüd ei hinnata teda seepärast, et ta on tubli, et ta on elus, vaid kas ta suudab järgmised viis aastat presidendina konkurentsi pakkuda. Veel lihtsamalt: volikogus läheb hääletusele see, et kui suvel toimuvad debatid, kas ta on siis seal erakonna esindaja, erakondlik võitleja, kas ta suudab leida erakonnaüleseid hääli.

-Tema osalemine riigipea debattides ei kõla väga tõsiselt.

Ei oska Savisaare töövõimekust hinnata, aga talle on pigem isikupärane see, et ta ei käi igal debatil. Talle meeldib üldiselt käia neil üritustel, mida ta ise korraldab. Volikogu olulisim debatt on see, kuhu me läheme.

-Ehk et kas te tõusete populaarseima erakonnana lõpuks valitsuskõlblikuks?

Küsimus on selles, et kui erakonnas toimub suur muutus, kas see toimub suurte solvumiste või rahuliku protsessina. Peamine ülesanne on hoida erakonda koos.

-Kui Edgar Savisaar homme volikogus võidab, siis miks?

Seepärast, et erakonna esimees väärib seda.

-Kas see on kaastunne?

Pigem tänulikkus. Lõputu tänulikkus ja tagasivaade minevikku. Suure tõenäosusega ei mõtle need inimesed sel hetkel presidendi institutsiooni peale, väljakutsetele, välispoliitilisele rollile, sisepoliitilisele mõjule, presidendi pikkadele sõitudele, pikkadele tööpäevadele või üldse võimekusele arutada teiste erakondadega ja saada juurde nende toetus. Keskerakonnal üksi ei ole riigikogus ega valijameeste kogus selles küsimuses mitte midagi teha.

-Kui juhtub nii, et Savisaar võidab kahe häälega, siis on n-ö teie leer öelnud, et toetab teda. Mis juhtub siis, kui teie võidate Savisaart paari häälega?

Siin pole küsimust: kongressidevahelisel ajal on volikogu kõige kõrgem organ, volikogu otsused on kohustuslikud. Kui kellelgi peaks olema eriarvamus, siis on tal eriarvamus erakonnast, mitte minust.