Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Teerajaja Clinton

Hillary Clinton oma ema Dorothyga 2007. aastal, kui ta esimest korda presidendiks kandideeris. FOTO: Reuters/ScanPix

Ameeriklanna Dorothy Emma Howellil oli õnne sündida ajaloolisel päeval – 1919. aasta 4. juunil, kui Ühendriikides anti lõpuks valimisõigus ka naistele.

Kuigi 2011. aastal 92 aasta vanusena surnud daami meie seas enam pole, sai temast sel nädalal omamoodi sümboolne ühenduslüli Ameerika naiste emantsipatsiooni ahelas. Nimelt tõusis tema esiklaps Hillary Clinton (68) sel nädalal esimeseks naiseks, kes valitud ühe suurpartei presidendikandidaadiks.

Poliitika sisu poolest võib olla Clintoni poolt või vastu, aga ei saa vaielda, et tema finaali jõudmine on omamoodi teetähis. Loodetavasti pole enam kunagi alust märkuseks, mille tegi üks vaatleja 1964. aastal tulutult vabariiklaste kandidaadiks pürginud Maine'i senaatori Margaret Chase Smithi etteaste järel: «Pidanuks selle kõne mees, saanuks temast järgmine president.»

10.06.2016 13.06.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto