Sisukord
Arvamus
Postimees
11.06.2016
Eesti Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Tagakülg Palju õnne Ekspert: raev algab tõlgendamisest Pagar peab olema varase ärkamise, nobeda käe ja tugeva muskliga Iga päev lisandub uut faunat Ekspertrühm kaalub rahvusvaheliste lennuühenduste hankimist Volikogu hakkab hääletama Savisaare palka (1) Kirjanik Ellen Niit saadeti viimsele teekonnale Tšiili mees teeb hommikud rõõmsaks (5) Eestlased surevad liiga palju välditavatesse haigustesse (6) Liiklusraevu ohver sai rusikahoobi näkku Raevutseja väidab, et ei löönud, vaid tegi asjakohase märkuse Kanadast Eestisse naiste tantsupeole: see on lihtsalt nii suur au! (2) Majandus Majanduse lühiuudised 11.06 Eestlanna ettevõte tahab avada kosmoses kaevandused (10) Välismaa Vasakradikaalid külvavad tüli ka Kataloonias Hiina noored astusid massiliselt ülikooli Välismaa lühiuudised Hispaania konservatiivid valmistuvad heitluseks vasakäärmusega Teerajaja Clinton (1) Erdoğan lahkus USAst enne tähtaega Arvamus Postimees 1938. aastal: tantsumeister ei sobi ehitusmeistriks Madis Kalvet: rohkem kui lihtsalt jalgpall (1) Peeter Langovitsi tagasivaade: saabus megastaaride aeg Juhtkiri: poliitikud! Hakake otsustama! See on teie töö! (1) Tõlkes kaduma läinud Martin Mets: privaatsuse habras tasakaal Kuuma tagumendiga mees (1) «Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki»* (6) Päeva karikatuur Ene Pajula veste: mammi unistab meie oma Churchillist (2) Rein Veidemann: Eri Klasi viimane aasta (1) Kultuur Inimsööjad ja kiimalised intellektuaalid Luulehetk - hetk luules Mao ja kassi vahel Michel Houellebecqil ei ole stiili Nädala plaat. Bänd on arenenud Nädala plaat. Rohtunud levimagistraalil Aja auk. Muhammad Ali, bomaye Kolm korda elagu Karu! (Kes? Ei saa aru?) Sport Võrkpallikoondis sai Maailmaliiga tiimide vastu võidu ja kaotuse Tänaku reede läks rehvide nahka Spordi lühiuudised Kas sakslaste dokumentaalfilm lõi venelaste kirstu viimase naela? Mariel Gregor: kui kurikuulus «kogemuste saamine» polegi vaid tühi jutt Tippvormis Buffon, Casillase võitlus ja Király püksid AK Urve Eslas: kelle oma on London? Aga New York? (7) Peeter Langovitsi tagasivaade: saabus megastaaride aeg Urve Eslas: kultuuriajakirjandus – midagi pole muutunud, kõik on muutunud (2) Martin Mets: privaatsuse habras tasakaal Peeter Helme: barjääri kultuurimeedia ees aitab kaotada ristmeedia Nädala plaat. Bänd on arenenud Maia Tammjärv: kultuuriajakirjandus ei saa olla mittesotsiaalne Aja auk. Muhammad Ali, bomaye Nädala plaat. Rohtunud levimagistraalil Kuidas erakonnad elektripirni vahetavad Teeme rahval tuju paremaks Ott Karulin: lehed julgevad aina enam süvalugemist nõudvaid tekste avaldada Rein Veidemann: Eri Klasi viimane aasta (1) Eestlased olid osa viikingite maailmast (21) Arter Turvisesse peidetud kaunishing Kaasa võetud hetked Naine, kes paneb muusika rääkima (1) Kaevikusse, ketas tuleb! ehk Üks nukra lõpuga lugu Mu väikesed ponid Hüppa nagu plika Üksinda hirmutavate meeste maal (1) Rinnahoidjad ahju! Spordimees võõrsile. Ja mida teeb naine? Indrek Treufeldt: varem polegi mul isiklikku elu olnud (1) Üllar Jörberg – 75-aastasena heas vormis (2) Peeglike moodsa aja vannitoas Maasikas kohtub sealihaga Kodumaine kala ja imeline järvevaade pealekauba Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: poliitikud! Hakake otsustama! See on teie töö!

2 min lugemist

Kui me tahame, et meie arstiabi oleks ka viie ja kümne aasta pärast vähemalt sama kõrgel tasemel (võrdluses teiste riikidega) kui praegu, siis on viimane aeg hakata tegema tõsiseid poliitilisi otsuseid. Meil on vaja vastust, mis moel me oma meditsiinisüsteemi tulevikus rahastame.

See võib tähendada näiteks muutusi maksusüsteemis või haigekassale lisaraha andmist muude maksude kui ravikindlustusmaksu arvelt. Üsna kindlasti peab see tähendama põhimõttelisi ümberkorraldusi ka senises tegevuses. Kõige usutavamalt aga mõlemat korraga. On hädavajalik, et erakondadel oleks hiljemalt järgmiste riigikogu valimiste eel (2019) selleks konkureerivad kavad, millele rahvalt toetust küsida.  

Haigekassal on küll praegu kogutud reservid, jooksvat miinust on nende arvelt võimalik katta veel umbes 100 miljoni euro jagu. Kui ühel inimesel on pangaarvel selline summa, siis piisab sellest «kokkuhoidlikult elades» surmani. Haigekassa iga-aastane eelarve on aga umbes miljard eurot ning surve kulusid suurendada on väga tugev. Miinust suurendades ning kasvõi palgaläbirääkimistel nõudmistele kergekäeliselt vastu tulles saab 100 miljonit ära kulutada mõne aastaga. Seni on poliitilisi otsuseid edasi lükatud, toetudes just varem kogutud reservile. On aga päris selge, et nii ei saa ega tohi jätkata.  

Ühiskonna vananemine lööb haigekassa eelarvet mõlemalt poolt: raha tuleb vähem, aga kulub rohkem. Kui töökaid maksumaksjakäsi jääb vähemaks, siis ei saa palgakuludest makstav ravikindlustuse summa vajalikul määral kasvada. Kui vanemaealisi on rohkem, siis on tarvis ka rohkem raviteenuseid.

Kolmandaks teeb moodne diagnostika- ja ravitehnoloogia kogu ravikulu kallimaks. Tänapäeva patsiendid oskavad nõuda. Kui me ütleks, et meie Eestis uut tehnoloogiat kasutusele ei võta, siis käiks meie tervishoid lihtsalt alla – aeglaselt, ent kindlalt. Mõne aja pärast hakkab selline hoiak otseselt mõjutama patsientide heaolu ja suurendama ebavõrdsust kogu ühiskonnas. Viie rikkaima hulka jõudmise võime siis ära unustada mitte 15, vaid ka 50 aasta perspektiivis.

Neljandaks on meie arstidele ja õdedele valla Skandinaavia ja teistegi Euroopa riikide haiglate uksed. Seda palgasurvet oleme kogenud ja kogeme ka edaspidi. Ainult palgast ei piisa. Tohtrid lähevad Eestist suurema palga peale, aga kui tahavad kodumaale naasta, siis kohkuvad tagasi eelkõige ebamõistlikult suure töökoormuse ees. Siingi on vaja süsteemseid lahendusi, mis kõik ei ole ühe haigla võimuses.

Eesti arstide seas tekitasid lausa pahameeletormi Eurostati esitatud andmete tõlgendused, mis ilmusid mai lõpus ning jätsid mulje, justkui oleks meil Euroopa võrdluses tohutult palju halbadest raviotsustest tingitud surmasid. Tänasest lehest leiate asjatundjate selgitused Eurostati andmetele ja metoodikale. Paljud sisulised, tervishoiusüsteemi kvaliteeti näitavad mõõdikud paigutavad Eesti siiski parimate hulka. Me ei saa tihtipeale mõnda olmelist ebamugavust kirudes ise arugi, millised õnneseened me oma praeguse meditsiini seisuga maailma ja ka Euroopa võrdluses oleme. Selleks et sama tase püsiks, tuleb aga palju pingutada ja otsustama hakata.  

Seotud lood
    10.06.2016 13.06.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto