Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Olgem ikka tehislikud edasi!

Jaan Elken (1954) Väike-Õismäe. 1981. Õli Eesti Kunstimuuseum FOTO: Repro

Ühtset väljapanekut, mis keskenduks puhtalt hüperrealismile ning eksponeeriks selle väljendusvorme, pole varem publikule näidatud. Nüüd on see tehtud reaalsuseks, et mitte öelda hüperreaalsuseks.

Tellijale Tellijale

Hüperrealism on kunstivool, mis imiteerib fotokujutist. Kuivõrd stiilina kerkis see esile 1960. aastate lõpul, võttes samal ajal luubi alla ümbritseva kaasaegse maailma, mõjub tehnika abil rõhutatud vahendatud kogemusele tähelepanu juhtimine ka täna kui rusikas silmaauku.

Aktuaalne on see mitmel põhjusel: esiteks astutakse dialoogi inimeste kogemuste ja tajumise vahendatuse esiletoomisega sotsiaalmeediasse üles laaditud fotode kontekstis; teiseks suhestub näitus hästi nüüdisajale eriti iseloomuliku pildilembusega. Inimesed on õppinud ja harjunud lugema ning infot kätte saama fotokujutiselt. Fotost on saanud veel suuremgi info edastamise viis kui kirjakeel, sest pildistust on lihtne hoomata. Samuti tekib fotorealistlikku teost vaadates kiire äratundmine.

11.06.2016 14.06.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto