Sisukord
Arter
Tänane leht
18.06.2016
Eesti Mälumäng Male Dilbert Palju õnne Saaremaa järveparandajatel puudus töödeks luba Remo Holsmer kaotas kohtus Postimehele Eesti lühiuudised NO99 - meie ajastu au, mõistus ja südametunnistus Närusevõitu lahkumine (1) Vihm ajab loomad liikvele Südamega inimõiguslane (1) Protest süstlavahetuspunkti vastu üha häälekam (2) Roman Toi 100 – kahel pool ookeani Horoskoop Tartus saavad lapsed suvel tasuta suppi Tagakülg Koolitüdruk, kes aitab haigeid lapsi Majandus Majanduse lühiuudised Lennujaam valmistub Eestit esindama läbi ajutise ebamugavuse Tootlikkus väheneb kogu maailmas (3) Välismaa Äärmuslane mõrvas parlamendiliikme Lobitööd tegev Kataloonia avab esindusi Vanas ja Uues Maailmas Välismaa lühiuudised Raport: Soome valitsus ei välista vajadusel NATOga liitumist Ungari piiril laiub eikellegimaa (4) Kataloonia poliitik: «Meie rahval on õigus ise otsustada.» (1) Arvamus Marti Aavik: sõjahüsteeria? Kus, Mailis Reps? (22) Päeva karikatuur Postimees 1991. aastal: kas kindral Kork rääkis liiga palju? Südamega inimõiguslane (1) Närusevõitu lahkumine (1) Veel üks Pärt Ühiskonna lõhestaja (1) Juhtkiri: äge peatänav – tehkem ära (1) Taavi Veskimägi: julgus olla juhina sina ise (1) Ülo Tuulik: ta ei pakkunud viiki Che Guevarale (in memoriam Viktor Kortšnoi 1931–2016) Kultuur Iseenda saarel merehädaline Hakkajate poiste rivi saab tubli täienduse! Veerand miljonit sõna eesti kirjandusest Eesti filmid said hindeks 4 kahe miinusega Täna kantakse kätel, homme lamad rentslis Nädala album. Tantsupõranda meistriklass Aja auk. MARRSi kroonikad NO99 - meie ajastu au, mõistus ja südametunnistus Noortepärane nümfomaania (4) Cornelius Hasselblatti Eesti jõudmine eesti keelde Sport Spordi lühiuudised Euroopa uus jalgpalliriik ähvardab kaks EM-tiimi mängijatest tühjaks tõmmata Mis on Islandi spordiime tagamaad? Peep Pahv: elu muutev karistus neile, keda pole süüdistatudki (39) Zlatani viimane suur võimalus kipub luhta minema Jamesi jõud ja Curry närvid: meister selgub seitsmendas mängus Tallinn Protest süstlavahetuspunkti vastu üha häälekam (2) AK NOH-teatri nõukogu koosolek Suvehoroskoop Teeme rahval tuju paremaks ehk soovitusi jaanipühadeks Viimane veerg Mihhail Šiškin: Venemaal on oodatud, et midagi muutub, kuid nüüd ei usu seda minagi (8) Juhtkiri: äge peatänav – tehkem ära (1) Oleg Kudrin: sõda ja rahu Odessa moodi (9) Cornelius Hasselblatti Eesti jõudmine eesti keelde Rohkem tänavat inimestele ehk Pariisist, Viinist ja Tallinna peatänavast Tiina Leemets: Lumivalguke (2) Peeter Langovitsi tagasivaade: Undi pööriöine müsteerium Alguses oli Narva (maan)tee (1) Maailma linnad istuvad kõik samas tupikus (1) Aja auk. MARRSi kroonikad Õigeusu kirik koguneb üle tuhande aasta Veerand miljonit sõna eesti kirjandusest Taavi Veskimägi: julgus olla juhina sina ise (1) Arter Tagurpidi dekoltee ja taskutega viiner Sünnipäevast ja sõpradest Mihkel Raud: kultuurikandjate kadumine mõjutab meie maailma (2) Perega maale – aga mis see kõik maksab? Nägu puhtaks ilma veeta Keha kui lõuend Mustamäe nuhtlus Mis teeb suvetükist hiti? Ajakirjaniku esimene droonilend kulges kaotusteta elavjõus ja tehnikas (2) Kaks tundi väntamist hommikukohvi nimel Kaduge linnast! Minge metsa Ettevaatust, suve idika(ngelase)d on taas liikvel! (1) Sõiduproov: Volkswagen Tiguan. Wolfsburgi kuulikindel Pööripäeva toidupopurrii Juuli Lill: olen oma kehaga rahul Neli mustkunstiratsanikku hüppasid taas sadulasse Kõrge vanus ei anna põhjust aiapidamisest loobuda Meelelahutus Koomiks Sudoku
TLMPM05: LAOK FOTO: K

Ettevaatust, suve idika(ngelase)d on taas liikvel!

6 min lugemist

Kõik, mida harva saab, soosib peast segi minekut. Kui kokku juhtuvad päikeseline päev, puhkus ja lonks alkoholi, sõidab nii mõnelgi kodanikul katus pealt ja tuleb tohutu isu teha midagi «ägedat». Eks me siin Arteri tiimis teame seda omast käest – väga raske on teinekord mõistuse häält kuulda võtta ja rumalad riskid rahule jätta. Kui adrenaliin laes ja purjed peal, ei oska enamik meist olukorda õigesti hinnata, pahatihti võib mõni julgustükina näiv tegu jäädagi su noore elu viimaseks.

Pea igasse peoseltskonda, sõpruskonda ja grillikampa eksib mõni püsimatu ja peru idikangelane, kes oma tempudega kõigil stressitaseme lakke lööb. Vahel on see ka naljakas, tihemini kurb, kui täiskasvanu jõu juurde kuulub endiselt mudilase mõistus. Selge see, et igaüks vastutab oma tervise eest ise, aga sõprade võimuses on segikamminud kaaslasi takistada. Peamiseks motivaatoriks hulle tempe teha on soov end kangelasena tunda – et teised aplodeeriksid, imetleksid ja kiidaksid. Rakenda rahutu hing teisel moel, kiida veidike, ja tavaliselt saab asi lahendatud. Sport on hea väljalaskeventiil hävituslike instinktide maandamiseks. Ja lõppeks – kui miski muu ei aita, ignoreeri uljaspead. Tavaliselt kaob ilma publikuta ka isu idikangelastegusid korda saata.

FOTO: Illustratsioon: Alari Paluots

Purjusujuja

Jumal tänatud, et meil on suurem osa aastast veekogud külmad, see hoiab purjusujujaid veidigi tagasi. Paraku juhtub suviti ikka, et ka kõige veekartlikum nahavedaja-kõuts joob end julgeks, plartsatab vette… ja välja ta sellest supist sageli enam ei uju.

Vines pea ja vesi ei käi kokku! Sa võid olla hea ujuja, kuid keha käitub alkoholiuimas teisiti. Magu võib anda tagasiheite ning ilustamata öeldult võid uppuda omaenda oksesse. Sarnane mehhanism ohustab ka otse grillipeolt vette ronijaid – söömaaja ja supluse vahele jäägu vähemalt pool tundi.

Iga hea semu käitub siin rannavalvurina ja lihtsalt ei lase väge täis purjusujujat vette.

FOTO: Illustratsioon: Alari Paluots

Hulljulge hüppaja

Õhulend on joovastav kogemus, tiibadeta tegelased saavad seda nautida enamasti vaid hüppamise teel. Lisaks on kusagilt kõrgelt põhjatusse sügavusse vaadata paras närvikõdi. Ning tundub mõnus eneseületus oma alalhoiuinstinkti kiuste ikkagi hüpata. Kuid isegi siis, kui asja oskad, võib vette hüpata vaid tuttavas kohas. Üks hulljulge hüpe on kõige tavalisem põhjus, miks terve, tugev ja täies elujõus noor inimene jääb elu lõpuni ratastooli. Kui ei suuda olukorra tõsidust mõista, siis vaata filmi «Mina enne sind». Ning mõtle alati enne äratõuget, kas on ikka mõtet riskida kõige selle kaotamisega, mida sa enesestmõistetavaks pead – hea tervis ja vahel koguni elu.

FOTO: Illustratsioon: Alari Paluots

Tülinorija

Sealt ta tuleb – tavaliselt samm veidi sakkis ja keel poolpehme, kuid tal on kõigiga kana kitkuda! Talumatult tüütu tüüp, kelle täispuhutud fassaadi varjus vingerdab sügavas alaväärsuskompleksis hale vennike. Kuna ta ise peab end mõttetuks meheks, on vaja alatihti kaaslastele vastupidist tõestada. Ning kuna muid erilisi oskusi see tegelane harilikult ei evi, tehakse seda rusikad rullis. Põhjuse leiab alati! Kui sa temaga vestlusse asud, ütled sa kindlasti midagi valesti. Kui sa temaga vestlusse ei asu, saad lõuksi ülbe vaikimise või sobimatu pilgu eest. Vahel nad ühtki teist keelt peale jõuga rääkimise ei mõista, aga vahel muutub seesama tige tülinorija sooja kallistuse peale härdaks ja poetab pisara.

FOTO: Illustratsioon: Alari Paluots

Riskitundetu ronilane

Osal inimestel on mingi isevärki tõmme iga kõrgema asja poole. Mägi – vaja vallutada. Aed ees – vaja proovida, kas sealt üle ka saab. Platvorm – no ei saa kohe olla ilma piirdest üle küünitamata, ehkki tühja sealt rohkem näeb. Õnn seegi, et meil siin suurt mägesid ei leidu, ronilasi seevastu on omajagu – kõõluvad aknalaudadel, rinnatistel, katuseäärtel ja mujal, kuhu mõistlik mees jalgagi ei tõsta.

Kõrgelt näeb kaugemale ja uudishimu kihutab tagant. Kui suur osa idikangelasi naudib publiku hirmukahinat, siis ronilased toimetavad tihti täiesti üksi. Ennast proovile pannes ei tasu siiski elutervele ohutundele selga keerata, sest need tegelased, kes kusagilt kõrgelt alla kukkudes oma eluga maksma peavad, on üliharva algajad. Head õnne pole mõtet narrida, ühel päeval võivad ka suurte musklitega kaitseinglil käed sinu pidevast päästmisest ära väsida.

FOTO: Illustratsioon: Alari Paluots

Suitsuokasroosike

Tuli ja uni kokku ei kuulu! Arvad, et need inimesed, kes suitsuga unne suiguvad, on kusagil kaugel? Või et need, kelle hõõguma jäetud söed õndsal uneajal pool metsa maha põletavad, on mingid harvad erandid? See on meie Eesti argipäev, väikesest mõtlematusest saavad alguse väga kurvad lood, kus on rohkelt süütuid kannatajaid.

Lõkke ääres istuda on hüpnootiliselt hea ja kui seda mõistlikult teha, on hundid söönud ja lambad terved. Ilusate ilmadega suvepuhkuse juurde kuulub aga vankumatu refräänina seegi, et metsad muutuvad äärmiselt tuleohtlikuks. Tuli on taltsutamatu jõud, millesse tuleb alati suhtuda täie austuse ja tõsidusega.

FOTO: Illustratsioon: Alari Paluots

Kekutis kaskadöör

Need vennad tegelikult kontrollivad riske hoopis paremini, kui pealtnäha arvaks. Sageli on neil pikk ja aastatepikkune ettevalmistus ja suurepärane kehatunnetus, enne kui nad kõrghoonete otsa kõõluma või ekstreemsetele kalletele rulatama ronivad. Youtube on selle kamba eputamist täis! Samas – ole sa kui osav tahes, kõiki asju ikka kontrollida ei saa. Igal suvalisel tuulehool või pisikesel kivil võivad triki käigus olla fataalsed tagajärjed. Kuid suurimat ohtu ei kujuta kekutis-kaskadöörid mitte endale, vaid jäljendajatele – rodu teismelisi vaatab: «Oo, see on ju imelihtne!» ja proovib ise ka. Tihti jääb esimene katse ainsaks. Kas sa tahad ikka oma südametunnistusele seda lolli eeskuju, mida noortele kutsikatele annad?

FOTO: Illustratsioon: Alari Paluots

Spordisegane

Talvel käivad ehk kord-paar nädalas trennis, aga suvel kukuvad kohe maratone jooksma või väntama. Kes need on? Meie sõbrad spordisegased, siinsamas vasakul ja paremal. Kõik teavad, et profisport pole kaugeltki tervislik, kuid kõige rohkem rumalaid vigastusi oma võimete ülehindamise tõttu saavad kraesse just rahvasportlased. Millegipärast kipub meelest minema, et kui tahad suvevõistlustel sarikapidu pidada, tuleb enne usinasti distantsi kogudes vundamenti laduda.

Müts maha, tahtejõudu meil siin Eesti jagub. Aga seda hoolimatult enda vastu kasutades võid küll kord-paar vapralt üle finišijoone kihutada, kuid vigastusest toibumine võib nõuda terve suve. Halvemal juhul tõmbad liigse agarusega spordikirele üldse kriipsu peale.

FOTO: Illustratsioon: Alari Paluots

Raudteeromantik

Rööpad, mis lõputu lindina kaugusse kulgevad, on ligitõmbav ja kaunis kujund – selles on liikumist, ajalugu ja adrenaliinihõngu, pole ime et see armunuid ligi meelitab. Küll on kena kahekesi mööda liipreid lonkida, lillepärg lokkidel ja kitarr õlal. Või siis raudteerööpal kõndida, kallim käest kinni hoidmas. Kahjuks on neil mängudel tume teine pool – tänapäeva rongid on kiired ja hämmastavalt vaiksed, neid mitte märgata on lihtsamast lihtsam. Kas on ikka vaja, et värske suveromanss leiaks kurva lõpu matustel, kus rongi all ribadeks hakitud kallima kirstugi avada ei kannata?

Kui armastad kirglikult ronge, sõida parem Haapsalu raudteemuuseumi või treeni romantiliselt tasakaalu turnides mõnel ohutul rööpal, näiteks Noblessneri sadamas.

FOTO: Illustratsioon: Alari Paluots

Kuumarabaja

Päike paistab otse lagipähe. Ilmateade lubas kohati 31 kraadi sooja. Laubal higimullid, kükitab kuumarabaja kartulivao vahel ja kitkub umbrohtu. Särgi all tulitamas punetav nahk eilsest muruniitmisest. Töö nõuab tegemist. Peakattest pole ta kunagi lugu pidanud ning kuumarabandust peab väljamõeldiseks. Päeva jätkudes hingeldab ja higistab kuumarabaja ennastunustavalt puuriida kallal. Silme ees vaikselt virvendamas. Hetkeliseks puhkuseks viskub rabaja rätikule, keha jõuetu ja loid. Kõrge õhutemperatuur on uinutav ja nii tukubki ta muretult juba aianurgas. Ärgates võtab aga võimust seletamatu peavalu ning iiveldus. Haarates valuvaigisti ning hapukoore järele, päästetakse seekord päev. Hullemal juhul ärgatakse, arusaamatus pilgus, arsti kabinetis.

FOTO: Illustratsioon: Alari Paluots

Kihutaja

Kollane tuli fooris. Kõrval seisev auto sööstab püssikuulina kohalt. Summuti kärsavine taga. Auto neelab ahnelt bensiini ja juhi hambad paljastuvad võidurõõmust. Keda huvitab mingi 50, see pole number spidomeetril. Õige kiirusega sõitjad on tüütud teerullid, millest oskuslikult mööda tuisata. Ja lamav politseinik jääb üldse märkamata, kui sellest kitsena autoga üle hüpatakse. Hommiku-ummikuid leevendab bussirada, millega kihutaja sekundeid püüab. Suure kiirusega käiakse läbi ka kõik teeaugud, mille peale kirumist jagub. Peagi süttiv punane tuli annab märku, et tuleb hoogu lisada. Viimasel hetkel lendabki üle ristmiku leekiv leevike. Kui kangelane vägijooki tarbib, on julgust veelgi enam. Närviliselt tagastange küljes rippudes pendeldatakse kord vasakule, kord paremale. Otsitakse õiget hetke, et pedaali tallata. Trahvi kartuses on kaamerate asukohad muidugi selgeks õpitud, neis paigus sõidetakse kui viieline. Mootorratturitele kehtivad piirangud veelgi vähem – 132 km/h kiirusega vuhisetakse takistustest mööda. Ka rekajuht lisab kiirust, sabas rohelise lehega uljaspea. Nii need teed sirgeks sõidetakse.

Karmid arvud
  • Eelmisel aastal uppus kokku 39 inimest, kellest kolmandik oli purjus, neist omakorda pea pooled raskes või üliraskes joobes. Suvekuudel uppus 13 inimest, kellest ligi neljandik oli purjus. Varem on alkoholi tarvitanute osa uppunutest ulatunud umbes pooleni.

  • Hooletu suitsetamise tagajärjel puhkenud tulekahjudes hukkus 2015. aastal 20 inimest, neist 15 oli suitsetanud diivanil, voodis, madratsil või tugitoolis. Suvekuudel hukkus hooletu suitsetamise tagajärjel seitse inimest, neist viis juunis.

  • Metsatulekahjud saavad enamasti alguse inimeste hooletusest. Kuivas metsas võib põleng puhkeda ka sädemest, mis pärineb lõkkest, suitsukonist või isegi auto summutist. Tänavu on olnud juba 110 metsatulekahju ja tervelt 890 maastikupõlengut.

  • Eelmisel aastal sai kirja kokku 44 827 kiiruseületust, neist 21 034 linnas. 1. juunist 30. augustini oli kiiruseületamisi 11 939, neist 4894 linnas. Selle aasta algusest on tuvastatud 19 713 kiiruseületust, neist 9894 linnas.

  • Purjus juhte tabati mullu suvel 2164, neist 838 suhtes alustati kriminaalmenetlust. Kogu eelmise aasta jooksul peeti kinni 7880 joobes juhti, tänavu on tabatud juba 3215 roolijoodikut. Mullu põhjustasid joobes juhid 141 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles sai surma 15 ja viga 201 inimest. 1. juunist 30. augustini põhjustasid roolijoodikud 46 inimkannatanuga õnnetust, neis sai surma kuus ning vigastada 60 inimest. Tänavu on purjus juhid  põhjustanud 63 liiklusõnnetust, milles sai surma kaks ning vigastada 92 inimest.

  • Õnnetusjuhtumite, traumade ja mürgistuste tõttu suri 2015. aastal 895 inimest, sh 687 meest ja 208 naist. Aasta varem oli neil  põhjustel lahkunuid 966.

17.06.2016 20.06.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto