Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Hübriidrünnaku oht sunnib vaagima riikide vastupidavust

Liitlaste abile lootev riik peab omal käel suutma ehitada teed, mida mööda toetus kohale tulla saab. FOTO: SCANPIX

Pärast Venemaa toimetamisi Ukraina kallal oma kaitsehoiaku totaalsele ülevaatusele võtnud NATO on enda tugevuste ja nõrkuste hindamisel jõudnud probleemideni, mille kohta allianss ütleb «vastupidavus» ning mida Eestis tuntakse ka termini «laiapindne riigikaitse» all.

Tellijale Tellijale

«See ei ole ainult Eesti küsimus, vaid puudutab NATOt tervikuna ja kõiki liitlasi eraldi,» rääkis Eesti suursaadik Lauri Lepik. «Kui vaatame ka liitlasi eraldi, siis on seal kindlasti nii geograafiast, demograafiast kui ajaloost tulenevaid probleeme.»

Lepiku sõnul on selle teemaderingiga, eriti just n-ö tsiviilkaitse osaga NATOs tegelikult mingil määral kogu aeg tegeletud. Uus on aga küsimus, kuidas saada hakkama olukordadega, mis ei ole mitte nagu looduskatastroofid, mis juhtuvad siis, kui nad juhtuvad, vaid kus vastaspool täiesti teadlikult ja süstemaatiliselt pruugib mittesõjalisi vahendeid mingi riigi või NATO kui terviku destabiliseerimiseks.

14.06.2016 16.06.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto