Iseenda saarel merehädaline

Martin Pistorius «Nähtamatu poiss» FOTO: Raamat

Martin Pistoriuse jutustus «Nähtamatu poiss» on üks neist lugemistest, mis avab akna senitundmatusse maailma, mis seisab siinsamas meie kõrval. See ei ole sugugi kaunis maailm. See on ratastooli aheldatud kõnevõimetu noormehe elu, kes hakkab oma koomalaadsest seisundist üles ärkama. Milline on aga elu, kui oled oma kehas vangis, ei ole võimeline end väljendama, sind koheldakse kui ebameeldivat inimvaret.

Tellijale Tellijale

Hooldajad kutsusid Martinit küll imbetsilliks, rämpsuks, sitavareseks ja kuradi eesliks. Teda sunniti oma okset sööma, teda kasutati seksuaalselt ära. Mismoodi aga säilitada inimlikkus ja kaastunne olendi suhtes, kes näib elava laibana oma väändunud käte ja voolava ilaga, kes pealtnäha ei mõtle, ei tunne, ei suhtle… Aga üks hooldaja otsustas teisiti suhtuda – hakkas Martiniga suhtlema nagu inimene inimesega, äratades sellega poisi üles. Ta aitas tuvastada, et noormees saab aru ja talle tutvustati suhtlemisprogrammi, mis reageeris pealiigutustele ja mille abil asus Martin maailmaga suhtlema. Ja mitte ainult – tal oli ka omalt poolt sellele maailmale nii mõndagi anda. Ta osutus andekaks arvutitehnoloogiks, hakkas selles vallas tööle, armus ja abiellus. Ja kirjutas selle raamatu, mis nii raputab kui ka rõõmustab.

Martinile tuleb au anda, et ta on pärast oma kohutavaid läbielamisi nii empaatiline, arvates, et häid hooldajaid ja hoolivaid inimesi on siiski rohkem kui hoolimatuid. Ta isegi mõistab oma ema, keda poja haigus sedavõrd ahastas, et ta proovis endalt elu võtta, ja kes on pojale silma vaadates öelnud, et soovib, et ta surnud oleks. Isegi temale on Martin õppinud andestama. Mõneti on just tema aastatepikkune seisund – passiivne vaatleja – arendanud temas erilist märkamis- ja mõistmisvõimet.

17.06.2016 20.06.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto