N, 1.06.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Maailma linnad istuvad kõik samas tupikus

Raul Järg
, Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja
Facebook Twitter
Comments 1

Helsingi ühe südatänava Hämeentie peatne muutmine jalakäijate alaks kinnitab, et maailma suurlinnad seisavad samade probleemide ees – magistraalikeskne linnaplaneerimine on ammendunud ning probleemide lahendamise asemel tekitab neid hoopis juurde.

Suurlinnades 20. sajandil levinud funktsionaalne linnaplaneerimine lahendas toona tõsise probleemi: elukohtade ja tööstuse koondumine linnakeskustesse oli muutnud elukeskkonna saastunuks ja ebameeldivaks. Mootortranspordi areng lubas kolida elamise puhtamasse äärelinna, äripiirkonna südalinna ja tööstuse neist eemale. Linnaplaneerimine põhiküsimuseks sai nende piirkondade tõhus ühendamine mootortranspordiga.

Kuus aastakümmet transpordikeskset linnaplaneerimist on meid sellega nii ära harjutanud, et peame seda enesestmõistetavaks ning vaat et ainuvõimalikuks.

Kuid nüüd teame, et sõiduradade lisamine pole linnade umbautostumise probleemi lahendanud, vaid vastupidi. Võimalusi linnas liikumiseks on palju ja inimene valib neist ikka mugavaima – seepärast toobki rohkem sõiduradu linna rohkem autosid, rohkem jalgrattateid aga rohkem jalgrattureid.

Facebook Twitter
Comments 1

Märksõnad

Tagasi üles