Sisukord
Juhtkiri
Postimees
17.06.2016
Eesti Mälumäng Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Prantslased andsid Rein Ojale kõrge aumärgi NO99 tulevik on tume Prokuratuur vaidlustab Savisaarele kõvaketta tagastamise kohtumääruse (1) Tõnis Arro ei välista, et NO99 lõpetab tegevuse eesti lühiuudised Kohus mõistis Pentuse ja Roode Autorollo kriminaalasjas kogu ulatuses süüdi Tohtrid peavad haiglajuhi lahkumise põhjuseks meedia turmtuld Põhjatallinlased võitlevad süstlavahetuspunkti avamise vastu Nutt süüdistab küüditamisavalduse üle hääletamast loobunuid valetamises (1) tagakülg 17.06 NO99 trupi avaldus: kas nüüd piisab? Majandus Brexit ei põhjusta maavärinat Suurim mõju Eestile on poliitiline Nordica ootab 15 miljoni euro suurust kahjumit (10) Majanduse lühiuudised Šotlasi paneb ELi toetama hirm, mitte poolehoid Välismaa Välismaa lühiuudised Eesti sisejulgeoleku eksperdid viivad kogemuse Kosovosse (1) Süüria kurdid tahavad ISISe võitmise eest maailma tähelepanu Kadunud EgyptAiri mõistatus hakkab vaikselt lahti hargnema Šotlasi paneb ELi toetama hirm, mitte poolehoid Arvamus Rein Lang: üldsus nõuab «Hamletit»! (4) Lugeja kiri: süstlavahetuspunkti uut asukohta varjati viimase hetkeni (4) Andres Must: kas me teame, mis toimub jalgpallihuligaani peas? (1) Postimees 1995. aastal: kas teie olete juba ühinenud Internetiga? (1) Päeva karikatuur Henrik Roonema: aita väliseestlast, näita talle internetist jalgpalli (2) Juhtkiri: demonstratiivselt hääletamata jätnud keskerakondlased sõuavad Ühtse Venemaa kiiluvees (12) Aarne Mäe: Islandi jalgpalliime – kõik on võimalik (1) Kultuur Tõnis Arro ei välista, et NO99 lõpetab tegevuse Tiit Ojasoo astub tagasi Tarbeklaasi päästmine sektsioonkapist Sport Inglased märatsesid Lille’is Venelaste dopingupeitus ja Isinbajeva südantlõhestav avaldus Dimitri Payet – India ookeani saarelt maailmaareenile Rio olümpia kui ühemeheshow Kas Vardy muinasjutu jätk tähendab inglastele edu? Tarbija Kuldse liiva vang Tartu Rekordsadu! Sebe on Tartus lähenemas kaheaastasele lisalepingule Prokuratuur: surm Toomemäel polnud tapmine, vaid hädakaitse Vabatahtlik töö nõuab eneseületust Kunstnik jäi näituse tegemisel trammi alla Tartu Titaanid jahivad jõuluvana koduõuel esimest võitu Kodumaised värsked viljad ootavad turul ostjaid Kukeseene-hooaeg algas tänavu kesiselt Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: demonstratiivselt hääletamata jätnud keskerakondlased sõuavad Ühtse Venemaa kiiluvees

2 min lugemist
FOTO: Urmas Nemvalts

Juuniküüditamise mälestuspäeval märkis Postimees juhtkirjas (14.06), kui oluline on säilitada empaatiavõime võõraste tragöödiate suhtes, sest just kaastunne on see, mis teeb meist inimesed ja tänu millele säilib inimväärikus. On ääretult kahetsusväärne, et sellel meie jaoks kurva tähendusega päeval ei leidnud mõnigi poliitik endas inimlikkust ning jättis riigikogus sel päeval juuniküüditamise ohvrite mälestamiseks vastu võetud avalduse vastuvõtmisel demonstratiivselt hääletamata.

Jutt käib Keskerakonna liikmetest Martin Repinskist, Dmitri Dmitrijevist, Olga Ivanovast, Valeri ja Mihhail Korbist, Mihhail Stalnuhhinist ning Vladimir Velmanist, kes on oma käitumise motiivide kohta andnud avalikkusele üpris segaseid selgitusi.

Teise maailmasõja järgsel Saksamaal jõudis ühiskond üksmeelele natsiterrori hukkamõistmises ja selles, et tegu on Euroopa kõrgkultuuri pärandisse tohutu panuse andnud suurrahva häbiväärseima ajalooperioodiga. Tänapäeval valitseb kogu arenenud maailmas üksmeel selles, et Hitleri režiimi toime pandud koletutele tegudele pole mingisugust õigustust. Samasuguse konsensuseni tuleks jõuda ka postsovetlikes ühiskondades nõukogude režiimi kuritegude ja häbiväärse ajalooperioodi suhtes, mil need toime pandi.

Esmajoones tuleb rõhutada, et vastutust kolm inimpõlve tagasi toimunu eest ei kanna mitte järeltulevad põlved, kellele süüd veeretada oleks selge ebaõiglus. Süü tunnistamist ei maksa nõuda ka Nõukogude Liidu õigusjärglaselt Venemaalt. Kuid selge konsensus peab valitsema selles, et nõukogude võimu massirepressioone on võimalik tõlgendada vaid koletute kuritegudena inimsuse vastu.

Olgu eespool mainitute motivatsioon milline tahes – hirm kaotada valijaid, kellele Stalini režiimi kuritegude avalik hukkamõist on vastuvõetamatu, või nende isiklik ilmavaade, mis seda ei luba teha. Keskerakonnal on siiani sõprusleping Venemaa võimuerakonna Ühtse Venemaaga, millest pole peetud vajalikuks loobuda ka viimastel aastatel, kui Vladimir Putini diktatuurirežiim on naabrite suhtes aina agressiivsem. Nende käitumine meenutab paratamatult üht teist Ühtse Venemaa sõprusparteid – Viktor Janukovõtši Regioonide Parteid, mille esindajate üks taotlusi võimul olles oli lõpetada Ukraina traagilise mineviku rehabiliteerimine, mida eelkäijad olid püüdnud teha. Näiteks kui Janukovõtš 25. veebruaril 2010 Ukraina presidendiks inaugureeriti, kadusid viited stalinlikule terrorile Ukraina valitsusportaalidest mõne tunniga.

Keskerakonna viimase aja agoonias on selgelt esile tõusnud siserühmitised ja erinevad vaated, mida nende liikmed esitavad, kuid isegi vaikivat heakskiitu stalinlikele kuritegudele ning Venemaa valitseva režiimi agressiivsele tegevusele saab hinnata vaid kui midagi demokraatlikule ühiskonnale vastuvõetamatut.

Seotud lood
16.06.2016 18.06.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto