Sisukord
Juhtkiri
Postimees
17.02.2020
Toetuste arestimine külvas abivajajates segadust (9) Eesti Apteegireformi ilmselt enam ei väära (2) Soome meri andis välja pool aastat kadunud pärnaka (1) Valvekaamera õppesõiduautosse? Pigem mitte (2) Aevastamishooaeg varsti käes Majandus Galeriid ⟩ Eripärased hotellid raputavad Tallinna (1) Jahenev tööturg vähendab nõudlust töökäte järele 2500 ühendust taotlevad tuludeklareerijate annetusi (1) Välismaa Karmid piirangud näivad pidurdavat viiruse levikut Hiinas Kaljulaid: Euroopa peaks suutma rohkem ise hakkama saada (1) Tosin sõjandustrendi: mida ütleb maailma kohta raport «World Military Balance 2020»? Põhilise julgeolekumurena jäid Müncheni konverentsil kõlama Hiina ja Liibüa Arvamus Juhtkiri: läänetuse lainetus (10) Toomas Toomsalu: sääsereis ja surmakutsar Mart Raudsaar: sõnavabadus ei tähenda ajuvabadust (21) Madis Somelar: minister peaks õpetajatega arvestama Kristjan Vassil: kliinikum vajab muutusi (1) Kultuur Svetlana Aleksijevitš: kirjutamisel juhindun vaistust Anu Raua kunstiteos kroonib Tartu rahu lepingut Elutoasõbralikuks tehtud õuduslugu Sport Taas maailmarekordit nihutanud Duplantis: kavatsen tulevikuski piire kompida Guardiola-ajastu lõpp Manchester Citys? PM ROOTSIS ⟩ Evans näitas, et MM-tiitel on tänavu väga lahtine Loginov jäi norralaste hammaste vahele Vana rekordi alistanud Nazarov: ma ei oodanud sellist aega Tartu Kümmekond entusiasti läbis pika Tartu maratoni raja joostes Laest kukkunud krohvilahmakas sundis spordisaali sulgema Linn tahab nõudeid äpitaksodele karmistada (1) Vehkleja Julia Beljajeva kella ei vaata Arvustus ⟩ Romantiline ja suviselt muretu «Talve» Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: demonstratiivselt hääletamata jätnud keskerakondlased sõuavad Ühtse Venemaa kiiluvees

2 min lugemist
FOTO: Urmas Nemvalts

Juuniküüditamise mälestuspäeval märkis Postimees juhtkirjas (14.06), kui oluline on säilitada empaatiavõime võõraste tragöödiate suhtes, sest just kaastunne on see, mis teeb meist inimesed ja tänu millele säilib inimväärikus. On ääretult kahetsusväärne, et sellel meie jaoks kurva tähendusega päeval ei leidnud mõnigi poliitik endas inimlikkust ning jättis riigikogus sel päeval juuniküüditamise ohvrite mälestamiseks vastu võetud avalduse vastuvõtmisel demonstratiivselt hääletamata.

Jutt käib Keskerakonna liikmetest Martin Repinskist, Dmitri Dmitrijevist, Olga Ivanovast, Valeri ja Mihhail Korbist, Mihhail Stalnuhhinist ning Vladimir Velmanist, kes on oma käitumise motiivide kohta andnud avalikkusele üpris segaseid selgitusi.

Teise maailmasõja järgsel Saksamaal jõudis ühiskond üksmeelele natsiterrori hukkamõistmises ja selles, et tegu on Euroopa kõrgkultuuri pärandisse tohutu panuse andnud suurrahva häbiväärseima ajalooperioodiga. Tänapäeval valitseb kogu arenenud maailmas üksmeel selles, et Hitleri režiimi toime pandud koletutele tegudele pole mingisugust õigustust. Samasuguse konsensuseni tuleks jõuda ka postsovetlikes ühiskondades nõukogude režiimi kuritegude ja häbiväärse ajalooperioodi suhtes, mil need toime pandi.

Esmajoones tuleb rõhutada, et vastutust kolm inimpõlve tagasi toimunu eest ei kanna mitte järeltulevad põlved, kellele süüd veeretada oleks selge ebaõiglus. Süü tunnistamist ei maksa nõuda ka Nõukogude Liidu õigusjärglaselt Venemaalt. Kuid selge konsensus peab valitsema selles, et nõukogude võimu massirepressioone on võimalik tõlgendada vaid koletute kuritegudena inimsuse vastu.

Olgu eespool mainitute motivatsioon milline tahes – hirm kaotada valijaid, kellele Stalini režiimi kuritegude avalik hukkamõist on vastuvõetamatu, või nende isiklik ilmavaade, mis seda ei luba teha. Keskerakonnal on siiani sõprusleping Venemaa võimuerakonna Ühtse Venemaaga, millest pole peetud vajalikuks loobuda ka viimastel aastatel, kui Vladimir Putini diktatuurirežiim on naabrite suhtes aina agressiivsem. Nende käitumine meenutab paratamatult üht teist Ühtse Venemaa sõprusparteid – Viktor Janukovõtši Regioonide Parteid, mille esindajate üks taotlusi võimul olles oli lõpetada Ukraina traagilise mineviku rehabiliteerimine, mida eelkäijad olid püüdnud teha. Näiteks kui Janukovõtš 25. veebruaril 2010 Ukraina presidendiks inaugureeriti, kadusid viited stalinlikule terrorile Ukraina valitsusportaalidest mõne tunniga.

Keskerakonna viimase aja agoonias on selgelt esile tõusnud siserühmitised ja erinevad vaated, mida nende liikmed esitavad, kuid isegi vaikivat heakskiitu stalinlikele kuritegudele ning Venemaa valitseva režiimi agressiivsele tegevusele saab hinnata vaid kui midagi demokraatlikule ühiskonnale vastuvõetamatut.

Seotud lood
15.02.2020 17.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto