Sisukord
Kultuur
Postimees
18.06.2016
Eesti Mälumäng Male Dilbert Palju õnne Saaremaa järveparandajatel puudus töödeks luba Remo Holsmer kaotas kohtus Postimehele Eesti lühiuudised NO99 - meie ajastu au, mõistus ja südametunnistus Närusevõitu lahkumine (1) Vihm ajab loomad liikvele Südamega inimõiguslane (1) Protest süstlavahetuspunkti vastu üha häälekam (2) Roman Toi 100 – kahel pool ookeani Horoskoop Tartus saavad lapsed suvel tasuta suppi Tagakülg Koolitüdruk, kes aitab haigeid lapsi Majandus Majanduse lühiuudised Lennujaam valmistub Eestit esindama läbi ajutise ebamugavuse Tootlikkus väheneb kogu maailmas (3) Välismaa Äärmuslane mõrvas parlamendiliikme Lobitööd tegev Kataloonia avab esindusi Vanas ja Uues Maailmas Välismaa lühiuudised Raport: Soome valitsus ei välista vajadusel NATOga liitumist Ungari piiril laiub eikellegimaa (5) Kataloonia poliitik: «Meie rahval on õigus ise otsustada.» (1) Arvamus Marti Aavik: sõjahüsteeria? Kus, Mailis Reps? (22) Päeva karikatuur Postimees 1991. aastal: kas kindral Kork rääkis liiga palju? Südamega inimõiguslane (1) Närusevõitu lahkumine (1) Veel üks Pärt Ühiskonna lõhestaja (1) Juhtkiri: äge peatänav – tehkem ära (1) Taavi Veskimägi: julgus olla juhina sina ise (1) Ülo Tuulik: ta ei pakkunud viiki Che Guevarale (in memoriam Viktor Kortšnoi 1931–2016) Kultuur Iseenda saarel merehädaline Hakkajate poiste rivi saab tubli täienduse! Veerand miljonit sõna eesti kirjandusest Eesti filmid said hindeks 4 kahe miinusega Täna kantakse kätel, homme lamad rentslis Nädala album. Tantsupõranda meistriklass Aja auk. MARRSi kroonikad NO99 - meie ajastu au, mõistus ja südametunnistus Noortepärane nümfomaania (4) Cornelius Hasselblatti Eesti jõudmine eesti keelde Sport Spordi lühiuudised Euroopa uus jalgpalliriik ähvardab kaks EM-tiimi mängijatest tühjaks tõmmata (1) Mis on Islandi spordiime tagamaad? Peep Pahv: elu muutev karistus neile, keda pole süüdistatudki (39) Zlatani viimane suur võimalus kipub luhta minema Jamesi jõud ja Curry närvid: meister selgub seitsmendas mängus Tallinn Protest süstlavahetuspunkti vastu üha häälekam (2) AK NOH-teatri nõukogu koosolek Suvehoroskoop Teeme rahval tuju paremaks ehk soovitusi jaanipühadeks Viimane veerg Mihhail Šiškin: Venemaal on oodatud, et midagi muutub, kuid nüüd ei usu seda minagi (8) Juhtkiri: äge peatänav – tehkem ära (1) Oleg Kudrin: sõda ja rahu Odessa moodi (9) Cornelius Hasselblatti Eesti jõudmine eesti keelde Rohkem tänavat inimestele ehk Pariisist, Viinist ja Tallinna peatänavast Tiina Leemets: Lumivalguke (2) Peeter Langovitsi tagasivaade: Undi pööriöine müsteerium Alguses oli Narva (maan)tee (1) Maailma linnad istuvad kõik samas tupikus (1) Aja auk. MARRSi kroonikad Õigeusu kirik koguneb üle tuhande aasta Veerand miljonit sõna eesti kirjandusest Taavi Veskimägi: julgus olla juhina sina ise (1) Arter Tagurpidi dekoltee ja taskutega viiner Sünnipäevast ja sõpradest Mihkel Raud: kultuurikandjate kadumine mõjutab meie maailma (2) Perega maale – aga mis see kõik maksab? Nägu puhtaks ilma veeta Keha kui lõuend Mustamäe nuhtlus Mis teeb suvetükist hiti? Ajakirjaniku esimene droonilend kulges kaotusteta elavjõus ja tehnikas (2) Kaks tundi väntamist hommikukohvi nimel Kaduge linnast! Minge metsa Ettevaatust, suve idika(ngelase)d on taas liikvel! (1) Sõiduproov: Volkswagen Tiguan. Wolfsburgi kuulikindel Pööripäeva toidupopurrii Juuli Lill: olen oma kehaga rahul Neli mustkunstiratsanikku hüppasid taas sadulasse Kõrge vanus ei anna põhjust aiapidamisest loobuda Meelelahutus Koomiks Sudoku

Veerand miljonit sõna eesti kirjandusest

2 min lugemist
FOTO: Pm

See, mida võime kõigepealt öelda Cornelius Hasselblatti saksa keeles kirjutatud ja kümme aastat tagasi maineka Walter de Gruyteri kirjastuse üllitatud, nüüd aga kolme eesti naise, Mari Tarvase, Maris Saagpaku ja Ave Mattheuse pühendunud tõlketöö tulemusena eestikeelsena koju jõudnud «Eesti kirjanduse ajaloo» kohta, on sügav imetlus ühe estofiilist humanitaarteadlase ja õpetlase määratult suure ettevõtmise ees.

Sest vähemaks kui opus magnum’iks on seda võimatu nimetada: pool tuhat aastat eestikeelset kirjasõna üle vaadatud, tähendustega varustatud enam kui seitsmesajal leheküljel. Kuna iga usaldusväärne ajalookirjutus eeldab mitte ainult alustekstide, praegusel juhul teoste endi lugemist, vaid ka selle kohta kirjutatu tundmist, siis võib üksnes ette kujutada laviini, mis Hasselblatti silme eest mööda voogas ning eritlevalt ja seostuvalt tema teadvusse salvestus. Autor pole teoseid mõõtnud mitte lehekülgede, vaid sõnade arvu järgi. Hasselblatti «Eesti kirjandusloo» maht on veerand miljonit sõna, autori märkuse järgi on seda pisut vähem kui Thomas Manni romaanil «Võlumägi». Omamoodi kokkukuhjatud võlumäena mõjub aga Hasselblatti enda teoski.

Kui aga lihtsalt imetlemisest edasi minna, seda konkreetsustega avades, siis tuleb võtta kasutusele sellised omadussõnad nagu holograafilis-protsessuaalne, tekstidekeskne, tähelepanelik, mõõdukalt hinnanguline ja kujundeid kasutav, kohati poleemiline ja varjatult irooniline, detaili- ja faktirohke, tähtsamate teoste puhul kaasavalt ümberjutustav ning kirjanduse loo enda jutustamise stiililt õhuline, elegantne. Kuigi tegemist on akadeemilise kirjutusega, mis eeldab autori taandumist taustale, siis kirjandusloolise teksti lugemisel muutub, vastupidi, autori isikupärane hääl tajutavaks. Hasselblatt on kohal, lugeja kõrval. Hasselblatti «Eesti kirjanduse lugu» paistab seetõttu silma oma elavusega, mis loetavuse kõrval tähendab sedagi, et kirjanduse ajalugu pole teoste tasapisi vajumine kolikambri tolmu, vaid suur osa sellest moodustab järjepidevust ning uusi kasvamisi toetava huumusekihi või oleleb kaverdamistes või kestvas dialoogis juurde laekuva uuega.

Kirjandusloos protsessuaalsuse rõhutamine lülitab Hasselblatti nende kirjandusuurijate ja kriitikute vennaskonda, kuhu arvan tänu oma õpetajatele Harald Peebule ja Maie Kaldale ennastki kuuluvat. Mõlemad nimetatud mõistsid saksa eeskuju järgides Literaturgeschichte all voolamist, sealt ka kirjanduse voolulooline käsitlus, kus valitsevad üleminekud, on peavool, aga ka kärestikud ja kõrvalepõiked.

Alaosas pealkirjaga «Uues sõiduvees» võrreldakse kirjutusmustri teisenemist «ruttamata voolava jõega, mis muutub üha laiemaks ja 1980ndate lõpuks kaotab teda tsensuuri näol piiravad kaldad täielikult, et suubuda maailmakirjanduse merre». Aga isegi selles meres jätkub voolamine, mida rõhutab teost lõpetava alaosa kumulatiivne pealkiri «Luuletada, luuletada, luuletada» ning kõige lõpuks tsiteeritud Viivi Luige luuletus «Elukutse», mille teise salmi algusread kõlavad nii: «Üks minut on kohe minevik, / kõik see aeg saab nii ruttu täis.»

Mida rohkem teose lõpu poole, seda komplitseeritumalt tunneb end Hasselblatt laviinina lisanduvate autorite, nende teoste arvele võtmisel. 21. sajandi kirjanduselu kohta käibibki alapealkirjana kasutatud «Meedia võim». Hasselblatt seisab siin kirjandusloolasena sama probleemi ees, mida siinkirjutajagi on kogenud: kuna rohkem kui poolt ilmuvast raamatutoodangust ei retsenseerita ja aastaülevaadetes võidakse ainult fikseerida ilmumisfaktid, siis kaob ülevaade ka retseptsioonist. Asjaomasele uurimusele tuginedes sedastab Hasselblatt, et ühe inimese kohta toodetavate raamatute hulgalt oleme maailma suurim riik. Ent sellest ei tulene automaatselt kirjandusliku loomingu suurus – see tõdemuse pikendus kuulub aga juba siinkirjutajale. Mis hetkest saab ilmuvast teosest ajaloofakt ning kes, kas ja kuidas selle fikseerib – see jääb tulevaste kirjandusloolaste teha.

Hasselblattist ei saa nad minna aga ei üle ega ümber. Üksnes edasi.

RAAMAT

Cornelius Hasselblatt, «Eesti kirjanduse ajalugu».

Saksa keelest tõlkinud Mari Tarvas, Maris Saagpakk, Ave Mattheus. Humanitaarteaduslike monograafiate sari «Heuremata». Tartu Ülikooli Kirjastus. Tallinn – Tartu, 2016. 735 lk.

Seotud lood
    17.06.2016 20.06.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto