Sisukord
Arvamus
Postimees
19.02.2020
Ilves: loodan, et lääs ei ole veel lõppenud (11) Eesti Küberpättide nahka läks 13 miljonit eurot Apteekrid andsid reformipöörajate vastu turmtuld Tallinna linnapolitsei saatis Maardu taksojuhtidele ultimaatumi Mäggi: Eestil on Hiinast rohkem võita kui kaotada (1) Pärnu võimuliit läks lõhki Jäävaba meri ajas hülged poegima laidudele Majandus Riigifirma napsas kuluka võidu Saksamaa ja Euroopa huvid käivad käsikäes Välismaa Venemaal kaalutakse ekspresidentide puutumatust (1) Rootsis valmis maailma suurim vastlakukkel Torm tõi Iiri rannikule hüljatud laeva Arvamus Juhtkiri: rekordhind ja kaotatud aastad (2) Arved Breidaks: Tehvandile suusahall (1) Paloma Krõõt Tupay: presidendi punane joon (4) Marek Sammul: suletus toodab konnatiike (1) Indrek Leppik, Viljar Kähari: Eesti pakub katuseta maja Erkki Bahovski: kodanike Euroopa (1) Meie Eesti Aimar Altosaar: Eesti rahva küpsustunnistus Sergei Metlev: manifest kui kahtlusi vaigistav lootus (1) Imbi Paju: mõtisklus Eesti riigist ja rahvastest Kultuur Jaan Krossi põrgu ja purgatoorium Kommunism veetles vaid kodanlikust spliinist? Sport Türgi korvpallur võttis uue nime Heino Endeni järgi Kodus teise kuldmedali teeninud Wierer: värisesin viimases tiirus päris palju Anett Kontaveit pääses Dubais teise ringi Anett Kontaveit: sisehallist välja minek tahab harjumist, aga sain hästi hakkama Tartu Aksel Part: autosõit kui asotsiaalne tegevus (1) Mall Värva: loodusega koosolemise ilu ja võlu Prokuratuur täpsustas Valvo Semilarski süüdistust Miss Valentine toob Tartusse 35 riigi parimad võimlejad Raatuse koolis püsivad pinged löövad direktori Toomas Kingu vererõhu lakke Piinatud hinged treppidel Meelelahutus Koomiks Sudoku

Aarne Mäe: Islandi jalgpalliime – kõik on võimalik

2 min lugemist
Aarne Mäe FOTO: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Seisin minuteid Keflaviki lennujaamas, kõheldes ja Islandi rahvuskoondise sinist särki näpu vahel kortsutades, kui juba hüütigi lennukile. Jalgpalli Euroopa meistrivõistlusteni oli jäänud viis päeva ning viigipunktini Portugaliga mõni päev rohkem.

«Islandi ime», nagu me, pisut suurema väikeriigi jalgpallisõbrad, seda nimetame, oli aga juba sündinud, sest sellest põhjamaisest saareriigist sai kõigi aegade väikseim riik, kes jalgpalli finaalturniirile jõudnud.

Jah, 330 000 elanikuga Islandi jalgpallimeeskond tegi valikturniiril midagi, mida meie saame ainult käegakatsutavaks eeskujuks võtta. Me oleme selle pärast pisut kadedad, aga ka rõõmsad, nagu olid nemad rõõmsad meie üle veerandsada aastat tagasi, kui Island esimesena Eesti iseseisvust tunnistas.

Mina küll ei käinud Islandil uurimas sealse jalgpalli kõrge taseme tagamaid, kuid kuulsin külaskäigul Ísafjörðuris juba aastaid muusikaõpetaja ametit pidava Madis Mäekalle ja tema kaasa käest mõndagi, mis seda imet tabada aitavad.

Olgu taustaks märgitud, et Ísafjörður on alla 3000 elanikuga linn saareriigi lääneosas fjordide ääres, Islandi pealinnast pea poole tuhande kilomeetri kaugusel. Ja see tee tuleb läbida üle mägede ja mööda skääre liikudes, kohtamata tundide kaupa ühtegi autot, rääkimata inimestest. Ainsad vastutulevad elusolendid on lambad ning ainus hääl, mida autost väljudes kuuled, on kaugusest kostev Atlandi ookeani kohin.

Kuigi linnakeses on ka maailma kõige keerulisema maandumisrajaga lennuväli ja autotee võib talviti lihtsalt kinni olla, tuleb ka sealt geeniusi mitte ainult jalgpalli vallas. Näiteks sealtsamast lähedalt, piltlikult öeldes järgmise kaljunuki tagant, sirgus kolm poissi, kes tegid ansambli ja tulid sellega hiljuti Islandi noorte bändide konkursil võitjaks. Ja see on maa, mis on sünnitanud Björki.

Islandil tegeleb enamik noori maast madalast korraga mitme huvialaga, olgu pallimängu, pillipuhumine või balletitantsuga. Mida väiksem koht, seda rohkem huvialasid. Ja mis peamine – absoluutselt kõik on teretulnud! Ei mingid selekteerimist kehaliste ega muude võimete järgi. Lisaks on sel jää ja tule maal loodud tohutult treenimisvõimalusi, sealhulgas sisehalle, kus pidevalt korraldatakse laagreid professionaalsete juhendajate käe all.

Mis veel Madisesse puutub, siis tema õpetab sealses muusikakoolis puhkpille ja õpilased on temasse sedavõrd kiindunud, et kui ühe saksofoniõpilase vanemad otsustasid sellest linnakesest ära kolida, ei tahtnud poiss sellest kuuldagi ning pere kolimisplaan jäi pooleli.

Ühesõnaga, saadan kohe Madisele kirja, et kui ta Eestisse tuleb, siis ta ikkagi ostaks mulle selle sinise särgi sealt lennujaamast kindlasti ära.

Seotud lood
18.02.2020 19.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto