Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Peeter Langovitsi tagasivaade: Undi pööriöine müsteerium

«Suveöö unenägu» 1995 FOTO: Peeter Langovits

Suvise pööripäeva eel meenutaksin üht pöörast ettevõtmist nüüdseks kadunud Kadrioru Jäähallis. Selles lagunevas spordiühingule Dünamo kuulunud angaaritaolises hoones lõpetas suvelavastusega oma 75. hooaja Eesti Draamateater.

Väljavalitud William Shakespeare´i komöödia «Suveöö unenägu», mida on maailmas väga erinevalt tõlgendatud – kes on eelistanud ajastutruudust, kes on tegevuse tänapäevasemaks muutnud. Lavastaja Mati Undi interpretatsioonis muutus «Suveöö (pööriöö) unenägu» armunute üha muutuvatest armulugudest lausa pööraseks, hetkemeeleoludest kantud orgiat meenutavaks müsteeriumiks.

Pööriöö kui segane aeg, mil vaimudemaailm kipub reaalsusega segunema, pakkus Undile kõrget fantaasialendu ja hüljatud tühermaana mõjuv Jäähall oma trööstitus olukorras lisas ainult värve pööripäeva hullusele.

Teater oli kohale toonud koormate kaupa rekvisiite ja tehnikat. Lavapilt ja seal toimunu meenutas suurt kaost eri ajastutest – antiikajast kuni XX sajandi lõpumeeleoludeni. Etenduse efektsed kostüümid kavandas Ene-Liis Semper ning ootamatult muutunud haldjatemaailmas said haldjatest tulnukad ja muud pilkupüüdvad olevused, kellest põnevaim oli kindlasti suur ja kiuslik porikärbes.

Etenduse muusika pärines punkansamblilt J.M.K.E eesotsas Villu Tammega, mis kruvis üles detsibelle ja mille saatel vihtusid näitlejad eufooriliselt tantsida.

Armunuid, täis kirge ja vihkamist, brutaalsust ja leebumist, mängisid Maria Avdjuško, Elina Reinold, Mait Malmsten ja Ivo Uukkivi. Teistes kandvates rollides olid Andrus Vaarik, Maria Klenskaja, Guido Kangur ja Aksel Orav.

Ajakirjanikke oodati paar päeva enne esietendust kõledasse Jäähalli, kus teatri direktor Margus Allikmaa võttis tehtu kokku, tutvustas eelseisvat hooaega ja Mati Unt jagas intervjuusid. Piltnikel avanes võimalus jäädvustada üht osa hooajale punktipanevast lavastusest.

Undi «Pööriöö unenägu» esietendus Jäähalli tilkuva katuse all 19. juunil 1995. Tollelt etenduselt lahkuti vastuoluliste tunnetega. Kes kirus, kes vaimustus. Kriitikud ei andnud armu ka Mati Undile. Heideti ette etenduse laialivalgumist ja vormi domineerimist. Nähtu meenutas lärmakat pidu, oli kui suur häppening, kus jäi puudu pööriöisest romantikast. Küll aga kiideti huvitavaid rollitäitmisi.

17.06.2016 20.06.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto