Sisukord
Teadus
Postimees
18.06.2016
Eesti Horoskoop Mälumäng Male Dilbert Palju õnne NO99 - meie ajastu au, mõistus ja südametunnistus Remo Holsmer kaotas kohtus Postimehele Eesti lühiuudised Tartus saavad lapsed suvel tasuta suppi Närusevõitu lahkumine (1) Vihm ajab loomad liikvele Südamega inimõiguslane (1) Protest süstlavahetuspunkti vastu üha häälekam (2) Roman Toi 100 – kahel pool ookeani Tagakülg Saaremaa järveparandajatel puudus töödeks luba Keskerakonna mitmepealine ussipesa (8) Majandus Majanduse lühiuudised Lennujaam valmistub Eestit esindama läbi ajutise ebamugavuse Tootlikkus väheneb kogu maailmas (3) Välismaa Äärmuslane mõrvas parlamendiliikme Lobitööd tegev Kataloonia avab esindusi Vanas ja Uues Maailmas Välismaa lühiuudised Raport: Soome valitsus ei välista vajadusel NATOga liitumist Ungari piiril laiub eikellegimaa (5) Kataloonia poliitik: «Meie rahval on õigus ise otsustada.» (1) Arvamus Marti Aavik: sõjahüsteeria? Kus, Mailis Reps? (22) Päeva karikatuur Postimees 1991. aastal: kas kindral Kork rääkis liiga palju? Südamega inimõiguslane (1) Närusevõitu lahkumine (1) Veel üks Pärt Ühiskonna lõhestaja (1) Juhtkiri: äge peatänav – tehkem ära (1) Taavi Veskimägi: julgus olla juhina sina ise (1) Ülo Tuulik: ta ei pakkunud viiki Che Guevarale (in memoriam Viktor Kortšnoi 1931–2016) Kultuur Iseenda saarel merehädaline Hakkajate poiste rivi saab tubli täienduse! Veerand miljonit sõna eesti kirjandusest Eesti filmid said hindeks 4 kahe miinusega Täna kantakse kätel, homme lamad rentslis Nädala album. Tantsupõranda meistriklass Aja auk. MARRSi kroonikad NO99 - meie ajastu au, mõistus ja südametunnistus Noortepärane nümfomaania (4) Cornelius Hasselblatti Eesti jõudmine eesti keelde Sport Spordi lühiuudised Euroopa uus jalgpalliriik ähvardab kaks EM-tiimi mängijatest tühjaks tõmmata (1) Mis on Islandi spordiime tagamaad? Peep Pahv: elu muutev karistus neile, keda pole süüdistatudki (39) Zlatani viimane suur võimalus kipub luhta minema Jamesi jõud ja Curry närvid: meister selgub seitsmendas mängus Tallinn Protest süstlavahetuspunkti vastu üha häälekam (2) AK Teeme rahval tuju paremaks ehk soovitusi jaanipühadeks Viimane veerg Mihhail Šiškin: Venemaal on oodatud, et midagi muutub, kuid nüüd ei usu seda minagi (8) Juhtkiri: äge peatänav – tehkem ära (1) Oleg Kudrin: sõda ja rahu Odessa moodi (9) Õigeusu kirik koguneb üle tuhande aasta Rohkem tänavat inimestele ehk Pariisist, Viinist ja Tallinna peatänavast Tiina Leemets: Lumivalguke (2) Peeter Langovitsi tagasivaade: Undi pööriöine müsteerium Alguses oli Narva (maan)tee (1) Maailma linnad istuvad kõik samas tupikus (1) Arter Mihkel Raud: kultuurikandjate kadumine mõjutab meie maailma (2) Perega maale – aga mis see kõik maksab? Nägu puhtaks ilma veeta Keha kui lõuend Mustamäe nuhtlus Juuli Lill: olen oma kehaga rahul Ajakirjaniku esimene droonilend kulges kaotusteta elavjõus ja tehnikas (2) Kaks tundi väntamist hommikukohvi nimel Kaduge linnast! Minge metsa Ettevaatust, suve idika(ngelase)d on taas liikvel! (1) Sõiduproov: Volkswagen Tiguan. Wolfsburgi kuulikindel Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Tootlikkus väheneb kogu maailmas

4 min lugemist
Dirk Pilati sõnul tingib tehnikaareng peagi suuri muutusi transpordis, hariduses ja meditsiinis. FOTO: JUSS SASKA

Eile Eestis esinenud OECD teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonna asedirektori sõnul väheneb tootlikkus kogu maailmas, kuid keegi ei tea täpselt, miks. Eesti ja tootlikkuse tipus olevate riikide vahe on aga ikka veel nii suur, et meil on, mida parandada. Pilati sõnul on kõige tähtsam inimeste ümberõpe.

Tellijale

-Me oleme targemad ja digitaalsemad kui kunagi varem, ent tootlikkus väheneb nii Eestis kui ka mujal. Miks?

See on hea küsimus, sest viimase 10–12 aasta jooksul on tootlikkus – ehk see, kui efektiivselt me toota ja tööd teha suudame – vähenenud ning seda ka suurima tootlikkusega riikides, nagu USA. Üritasime OECDs mõista, miks see nii on, ja uurisime tootlikust eri firmades, riikides ja valdkondades. Selgus, et ehkki paljudes firmades läheb tootlikkus ikka veel ülesmäge, ei jõua mahajääjad järele.

Ühe seaduspärana avastasime, et rolli mängib firmade suurus: suurtel rahvusvahelistel firmadel on tehnoloogia, nagu ka kõigil teistel, aga neil on ka muud asjad, mis aitavad tehnoloogiat tootlikkuse suurendamiseks ära kasutada. Enamasti on just neil kõige andekamad inimesed, ligipääs investeeringutele, nad suudavad oma tööviise paremini ümber korraldada, sest neil on ka paremate oskustega juhid – kõik see mängib rolli.

Väiksematel firmadel on kõik palju keerulisem, neil ei pruugi olla nii palju raha ja andeid, neil võib olla keerulisem ligi pääseda suurtele turgudele jne. Ja nii näemegi tendentsi, et osas firmades on kõik veel väga hästi, ent üha rohkem ja rohkem ettevõtteid jääb tootlikkuses maha.

Me peame välja mõtlema, kuidas ülejäänud majandust järele aidata, kasutades suurte firmade tarkust ja oskusi. Üks probleem on ka selles, et idufirmade arv üle maailma väheneb – aga just sealt tuleb innovatsioon.

17.06.2016 20.06.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto