Sisukord
Arvamus
Postimees
20.06.2016
Eesti Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Toetust koguv Allar Jõks alustas liiga hilja (12) Palju õnne Eesti lühiuudised Eesti ei avalikusta ÜRO-le narkoärika asjus saadetud vastust «Pole yhtegi normots erakonda» ehk miks parteid vananevad Iilid tegid üle riigi pahandust Erakonnad vananemise pärast väga ei muretse Saare maavalitsus hoidis lennuhanke tingimusi saladuses Rohelised annaks narkootikumidele tubakaga sarnase staatuse Tagakülg Kumu ÖÖ: eriline, stiilne ja abstraktne pidu Spordi lühiuudised Eesti pelmeenikuningas investeerib Venemaa põldudesse (3) Majandus Stenbocki maja ei näe aktsiisitõusust loobumiseks põhjust (10) Peaminister tõstis aktsiise jõuga Välismaa Seiklused Brexiti-maal: kohalikud elanikud ELi jäämise-lahkumise debati olulisust ei taju Venemaal uppus paadiõnnetuses Karjala järvel 14 last Naisõiguslane pürgis esimesena USA riigipeaks Arvamus Ahto Lobjakas: (topelt)kodakondsus kõigile (28) Urmas Paet: Euroopa 4 pluss 1 kriisi Rein Veidemann: veerand sajandit kultuurimetseenlust Marion Pajumets, Egert Belitšev: vahekokkuvõte – pagulaste senine toimetulek Eestis (7) Priit Pullerits: veriste jalgpallikakluste tõeline sõnum (4) Marti Aavik: noored ei taha enam poliitbroilerid olla? (5) Juhtkiri: kannatuste rekordid lähevad üha hirmsamaks Kultuur Tööliste paradiis kerkib Lääne-Virumaale Kas kusagil on naine siis inimene? Vaata, millised mängufilmid valmivad Soome sajandaks sünnipäevaks Kumu ÖÖ: eriline, stiilne ja abstraktne pidu Sport Rein Taaramäe näitas Sloveenias klassi Kupperi heide kandus Riosse, naistelt kaks Eesti rekordit Spordi lühiuudised Katastroof Venemaa spordis – Rio keeld ähvardab kogu koondist (9) Taas Final Fourile vanale sõbrale kätte maksma Sündmustevaesel Euroopa GP-l domineeris Rosberg (1) Ungari vaatab viimaks tulevikku Medalilootuste Rio peaproov jäi poolikuks Tarbija Osav müügimees ajas ostja pea segi Riideid kortsutav triikraud tunnistati korras olevaks Tasub teada: millised õigused on väljaspool äriruume sõlmitava lepingu puhul (1) Tartu Päeva karikatuur Jooks värvitossus võlus noori Jõgevamaa käsitöö vallutas veski GSMi leviauk Kvartalis aheneb: ka Telia kliendid saavad helistada Priit Pullerits: veriste jalgpallikakluste tõeline sõnum (4) Suveks suletav Anne saun asub invalifti ehitama (1) Anne kanal võõrustab suurvõistlust Suurim reisijuht pakub avastusi ka tähenärijale Kuld Lõvi ja istuv karu tegid koha kuulsaks Meelelahutus Koomiks Sudoku

Rein Veidemann: veerand sajandit kultuurimetseenlust

2 min lugemist
Rein Veidemann. FOTO: Sander Ilvest

Eile, kakskümmend viis aastat tagasi kolksatas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu juhataja Ülo Nugise puust haamer alasil, kinnitades rahvaesindajate otsuse asutada eesti rahvuskultuuri säilitamise ja edendamise eesmärgil Eesti Rahvuskultuuri Fond.

Aja dramaatilisusest – Eesti Vabariigi taastamiseni oli jäänud päev vähem kui kaks kuud – kõneleb fakt, et algul taheti nimetada uut rahalaegast eesti kultuuri p ä ä s t e fondiks. Iseseisvuse poole liikuva riigi majandus oli vabas languses, nagu ka tol ajal veel kehtiv rublagi. Ühendada taheti kaks allikat, avalik ja eraannetuslik raha. Fondi algkapitaliks määrati kolm miljonit rubla ja kõik see jagatigi loominguliste toetustena sama aasta lõpus ning uue aasta algul laiali. Õigesti tehti, sest pool aastat hiljem, enne krooni tulekut, sulas rubla väärtus kui kevadine lumi. Taastatud vabariigi parlamendi üks esimesi otsuseid oli 21. oktoobril 1991 dirigent Eri Klasi kinnitamine fondi nõukogu etteotsa. Stenogrammist võib lugeda, et otsusele eelnev arutelu oli põhjalik, nagu valitanuks Eestile presidenti. See jätkus kaks nädalat hiljemgi, kui Klas esitas kinnitamisele fondi nõukogu esimese koosseisu: Jaan Kaplinski, Jaan Kross, Käbi Laretei, Rein Maran, Ingo Normet, Ingrid Rüütel, Jaan Tamm, Eino Tamberg ja Vive Tolli. Rahvuskultuurifondist sai seejärel Klasi elutöö, mis kestab loodetavasti ka siis, kui tema dirigeeritud orkestrite fonogrammid ära kuluvad. Meil on Lennart Meri nimeline lennujaam. Võiks aga olla ka Eri Klasi nimeline Eesti Rahvuskultuuri Fond.

Kui 1994. aasta suvel taaskäivitus Eesti Kultuurkapital, oli selge, et Rahvuskultuuri Fond jätkab eraannetusliku kultuurimetseenina ning et jagamisele läheb vaid see osa, mis koguneb põhikapitali intressidest. Nii ongi toimitud siiamaani. Fondi eripära on ka see, et suur osa jagatavatest toetustest kuulub nimeliste allfondide halduskogude pädevusse. Muide, esimese nimelise allfondi looja oli Tallinna Sadam, kes 1992. aasta augustis annetas eesti kultuuri toetuseks toona pööraselt suurena tundunud 150 000 krooni. Suur abi tuli ka – ja seda tänu Eri Klasi õhutusele – Soome velledelt. Praegu on Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures 188 allfondi, nendest jagatavate toetuste otsustamisele on kaasatud ekspertide ja halduskogude liikmetena üle neljasaja inimese. Fondi enda põhikapitali suurus läheneb kuuele miljonile eurole.

Muidugi, eesti kultuurile riigieelarve ja Kultuurkapitali kaudu liikuvate summade kõrval on Rahvuskultuuri Fond n-ö nišitegija. Aga samas on see ometigi suurim eraannetustel põhinev institutsioon. Kui meie kohustus on Eri Klasi sõnul «kultuuripärand järgmistele põlvedele üle anda rikkama ja tervemana, kui ta seda praegu on», siis jäädvustab iga osaline fondis oma nime sellesse järjepidevusse. Kultuuri heaks annetaminegi on investeering.

Seotud lood
    18.06.2016 21.06.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto