Eelmisel aastal uuriti eestimaalaste suhtumist pagulaste vastuvõtmisesse. TNS Emori küsimustele vastajatest 22 protsenti leidis, et eri kultuuritaustaga inimesed rikastavad Eesti elu ning 8 protsenti nõustus, et pagulased muudavad Eestit avatumaks ja sallivamaks. Enamik väljendas aga kõhedust tundmatu ees. Kardeti, et abi osutamine kahjustab riigi võimekust toetada oma inimesi, kes on hädas. Teiseks nähti pagulastes võimalikku ohtu sisejulgeolekule. Kardeti etniliste rühmade segregatsiooni, sisserännanute pahuksisse minekut avaliku korraga ja terrorismi jõudmist meie koduõuele.
Kuidas on seni hakkama saadud? Teeme vahekokkuvõte enne, kui Euroopa ümberpaigutamise ja -asustamise tegevuskava hoo sisse saab.
Majandus ja sotsiaalhoolekanne
Politsei ja Piirivalveameti (PPA) sõnul oli 2015. juulis rahvusvahelise kaitse saanuid (nimetame neid lihtsustades pagulasteks) 105. Neist 19 olid alaealised, 4 pensionil ja 4 lapsehoolduspuhkusel. Lisaks elas 8 välismaal, kasutades oma õigust vabalt liikuda. 7 pagulase elukoht ja käekäik oli ametivõimudele teadmata. Ülejäänutest 27 töötasid ning 36 ei töötanud, elades riigi ja kohaliku omavalitsuse toetustest. Oluline on märkida, et viimase rühma esindajatest 19 olid kaitse saanud nii värskelt, et viibisid veel varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuses. Neil polnud veel olnud piisavalt aega omavalitsuse leidmiseks, kus end sisse seada ja töö leida. Seega, pagulastest, kellelt on asjakohane oodata töötamist, 27 töötasid ja 17 ei töötanud.
Eesti pagulased on hõivatud eelkõige tootvas ja teenuste sektoris. Näiteks töötavad nad pesumajades, ehitusettevõtetes, pagaritööstustes, majutus- ja toitlustusasutustes. Kõik nad maksavad makse ja panustavad nõnda näiteks meditsiinitöötajate ja õpetajate palgaraha tekkesse, pensionitesse, heakorda.
Kartusel, et pagulaste tulek kahjustab Eesti inimeste sotsiaalset kaitset, (nii arvas iga teine TNS Emori küsimustikule vastanu) pole praegu alust. Eesti tuleb korraga toime nii olijate kui ka tulijate toetamisega samadel põhimõtetel. Kindlasti ei ole Eesti sihtriik, mille kõrged toetused võiks meelitada siia kerge äraelamise otsijaid. Kui kusagil leidub pagulasi, kel plaan sotsiaaltoetustel «liugu lasta», teeb meie võrdlemisi napp toetuste süsteem eelvaliku nende kasuks, kelle eesmärk on ühiskonnas iseseisvalt hakkama saada.
Kui ülaltoodud arvud Eesti kohta on väikesed, siis Rootsil on mitmekümne aasta pikkune kogemus suure arvu pagulaste vastuvõtmisel ja lõimimisel. Sealgi debateeritakse, kas nad on majandusele pigem koormaks või mootoriks. Sellele küsimusele vastamiseks võrdles Göteborgi Ülikooli majandusteadlane Joakim Ruist pagulastena riiki saabunute ja nende pereliikmete makstud makse ning neile tehtud avalikke kulusid. Aastal 2007, mil kaitse saanutena riiki sisenenud moodustasid 5,1 protsenti Rootsi elanikkonnast, ületasid kulud veidi tulusid. Pagulaste toetamisele läks 1 protsent Rootsi sisemajanduse kogutoodangust. Sealjuures on Rootsi riik, mille toetused on helded ja atraktiivsed.
Soome töö- ja majandusministeerium tõdeb, et kuigi töötuse määr Soome kaitse saanute hulgas on mitmekordne võrreldes põliselanikega, kaob see vahe kümne aasta möödudes kaitse andmisest. Selle perioodi lühendamiseks koostatakse pagulastele individuaalne lõimimisplaan ning pingutatakse näiteks ka etniliselt mitmekesise organisatsiooni eeliste selgitamisel tööandjatele ja avalikkusele.