Küllap mäletavad spordilembesed lehelugejad mõni aasta tagasi «Spordilehe» kaudu kõlanud Otepää kandi taluniku Ants Liiva üleskutset ehitada korjanduse abil Eestisse esinduslik polüfunktsionaalne spordihall ehk Eesti Spordi Maja. Ants Liiva alustas korjandust oma isikliku rahakoti toel ning müüs selle heaks pulli. Idee leidis toetust meie sporditippudelt, asutustelt-firmadelt ning sadadelt tuhandetelt spordisõpradelt.
Kes loovutas suurema summa, kes saatis 10–15 rubla, kes loobus leheloo honorarist. Arvele elamu-sotsiaalpangas laekus raha, mis tundus olevat piisav projekteerimise alustuseks, siis algas lõputu ja ehteestlaslik vaidlus: kuhu, millal ja missugune, siis korjandus eestvedajate huvilanguse pärast vaibus ja lõpuks hakkas inflatsioon summat sööma. Aga ometi oli seda üle 240 000 rubla…
Ants Liiva: «Viimasel rublanädalal sain korraks talutööde kõrvalt mahti Tallinna põigata ja astusin panka sisse, et vaadata, mis rahast saanud. Oma jahmatuseks avastasin, et arvel on loodetust sada korda väiksem summa ehk 2175 rubla ja 90 kopikat.
Läksin küsima «Spordilehte», kuid praegused ülemused ei osanud kadunud 99% kohta midagi kosta, nagu ka toimetusse toodud FIM-ide ja DEM-ide kohta. Asja lubati uurida, aga esialgu ei oska ma muud järeldust teha kui Eesti Spordi Maja raha on kadunud.»
2.07.1992
