«Sõtta läksid väikese püssimehena, sõjast tulid suure püssimehena,» ütles Tartumaa Noorkotkaste ja Kodutütarde Elva piirkonna instruktor Julius Ilus, kui andis üle «rahuaegse pommi», mis osutus ilusaks ümmarguseks juustukeraks.
Jaan Viljamaa läks Vabadussõtta 1919. aastal. Pihkva piirkonna lahingute ajal sai ta jalast haavata. Kogu elu meenutab Jaan Viljamaa kahjutundega sõdurit, kes aitas tal tookord kuulirahe alt pääseda, ise aga lahingusse tagasi minnes hukkus. Pärast paranemist sõitis sünnipäevalaps Lõunarindel soomusrong nr. 1 koosseisus Landeswehri vastu.
Eile olid õnnitlejate hulgas ka sünnipäevalapse võitluskaaslased Vabadussõja päevilt Aleksander Kaldaja, Aldur Saar ja Ants Rästas ning Mustimetsa Muinsuskaitse Klubi esimees Enn Voika.
Jaan Viljamaa ütles, et pole kunagi haige olnud, suitsetanud ega purju joonud. Esimese süsti olevat ta saanud 90. eluaasta künnisel, kui hamba alla tekkis põletik.
Temast võrsunud sugupuu on tugev ja paljuharuline. Jaan Viljamaal on neli last, viis lapselast, tosin lapselapselast ja neli lapselapselapselast.