Sisukord
Arvamus
Postimees
02.07.2016
Eesti Mälumäng Johnson ja Juncker ninapidi mudas Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Polli pole maasikavahust Brexit jätab Põhjamaadele suurema rolli (4) Putini dilemma: muutused või rutiinne kriis (3) Kibibi peab sünnipäeva Analüüsis soovitatakse teha 11 euroraha jagavast asutusest neli (1) Beebid astuvad üles võimlemispeol eesti lühiuudised SEB kehtestab ettevõtetele negatiivse hoiuseintressi Tagakülg esikülg 02.07 Vana mehe igatsus: leida üles isa mälestus Majandus SEB kehtestab ettevõtetele negatiivse hoiuseintressi Finnair: nõuded lennukitoidule on karmid Seitse asja, mida sa lennukitoidu kohta ei teadnud Uber alustas hinnadumpingut Majanduse lühiuudised Kuidas saab toit lennukisse? Välismaa Austrias ei astugi uus president järgmisel nädalal ametisse Brexit jätab Põhjamaadele suurema rolli (4) Välismaa lühiuudised Islamiriigi kalifaat kaotab territooriumi Arvamus Karl Oskar Villsaar: miks sa ikka veel siin oled? (7) Lahkunud isa unistuse elluviijad Peeter Langovitsi tagasivaade: ülemaailmne soomepoiste kokkutulek Postimees 1992. aastal: Ants Liiva väidab, et Eesti Spordi Maja raha on kadunud! Juhtkiri: maakonnad kaovad ära? Päriselt? (5) Jelena Skulskaja: igatsus teeklaasihoidjaga tee järele ehk Paroodia paroodia (6) Johnson ja Juncker ninapidi mudas Polli pole maasikavahust Imed on siiski võimalikud Päeva karikatuur Kultuur Polli pole maasikavahust Unistuste kuningas Tanel Veenre: kõik algab ja lõpeb inimeses (1) Sport Spordi lühiuudised Imed on siiski võimalikud Viis hullu geimi viisid Eesti viimaks finaali Tänak näitab Poola rallil suurepärast kiirust (1) Portugali uus rahvuskangelane (1) Gigandid ja veel ühe ime kartus Arter Mis neist vangidest karta, ühel päeval on nad meie keskel... (5) Kirgi küttev Vabamu jääb mälestuste hoidjaks (12) Putukasuve perenaised Olgu meri või jõgi, Pärnus saab ikka ujuda Kiired ajad Aime ja Ennu mesinädalad 56 aastat hiljem ehk armastus ei küsi vanust Aigi Vahing: jätke oma keha rahule (1) Anni Rahula: perekonda peab tohutult austama (4) Pikad jalad löövad laineid Burgerilõhn meelitab randa ka kehva ilmaga Merrit Kiho: elu mere ääres Isegi eskimod kadestaksid seda Muhu maitset otsimas Graps, tšellod ja Kannukene Hüppa suksule selga Taltsutatud januga koloss Meelelahutus Koomiks Sudoku

Karl Oskar Villsaar: miks sa ikka veel siin oled?

2 min lugemist
FOTO: Postimees

Just nii küsis Jean-Claude Juncker Briti Iseseisvuspartei (UKIP) juhilt Nigel Farage’ilt möödunud nädalal Europarlamendi istungil. 

Farage tuli assamblee istungile eelmise nädala Brexiti tulemuste õnnejoovastuses. UKIPi liider käitus, nagu kuuluks terve assamblee temale. Huvitav on sealjuures see, et ta otsis tähelepanu kohast, kus ta ise ei soovinud olla ja, olgem ausad, enamik kolleege ei soovinud teda näha.

Rahva rahulolematust on väljendatud, Briti raadioside Brüsselis on «over and out», seda on kinnitanud nii tulevased brittide juhid kui ka Euroopa Liit ise. Otsust peab austama. Rahvas väljendab enamasti pahameelt sotsiaalmeedias, brittide nördimus sai reaalsuseks aga referendumi teel. Ometigi on tarvilik küsida, miks ei ole kodanikud ja euroskeptikud Europarlamendiga rahul.

Struktureerides selle rahulolematuse kahele pinnale, saame esiteks parlamendisaadikud ja teiseks nende tehtud töö. Saadikud valime meie, kodanikud. Tehtud tööd hinnates on igaühel meist oma subjektiivne mõõdupuu, mis lähtub meie huvidest ja soovidest ning on vaid meile endile seletatav. Olgu selleks siis rahulolematus sissetulekute ja immigratsiooni üle või heameel vabaliikumise ja haridusvõimaluste pärast.

«Mitte keegi teist pole oma elu jooksul korralikku ametit pidanud,» leidis Farage, kes teenib ise juba 17 aastat parlamendisaadiku kogukat kuupalka. Miks ta siis ikka veel siin on? Üks põhjus on valija kohus enne hääletamist suurem kodutöö ära teha. Hilisemad pretensioonid rahuldatakse alles viie aasta pärast.

Teine punkt lähtub esimesest ja selleks on parteide nagu UKIPi või Marine Le Peni Rahvusrinde valimine Europarlamenti. Kuigi Euroopa Liit on mulle kinkinud minu suurima vara – hariduse –, on minus midagi, mis saab aru nende valikute tagamaadest, milleks enamasti ongi pettumus Euroopa Liidus.

Probleem seisneb selles, et liidu töö ei parane, kui parlamenti valitakse saadikuid, kes ise seal olla ei taha. Euroopa kodanike elu hõlbustamiselt liigub põhiaur bürokraatliku täppisteaduse ja parlamentaarse sõimusõjani, mille filigraansemaid näiteid on Farage’i esituses meediakeskkondades kõigile vaatamiseks olemas.

Kindlasti ei tähenda see, et parlamendi töösse kriitiliselt suhtuvaid saadikuid pole Euroopa Parlamenti tarvis. Vastupidi, neil, kes «koridoridesse kaduda ei lubanud», oleks viimane aeg endast märku anda ja defineerida ennast Euroopa seadusandjana.

Euroopas on tohutult probleeme, eelkõige majanduslikke, aga ka humanitaarseid, ja nende lahendamine ei lähe Suurbritannia lahkumise järel lihtsamaks. Sellegipoolest on rahva ja liidu tervise huvides vaja käituda analüütilisemalt ja järgmistel kordadel mõelda, kas ei oleks parem, kui meid esindaks keegi, kellelt ei peaks küsima: «Miks sa ikka veel siin oled?»

Seotud lood
    01.07.2016 04.07.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto