Iraagi politseivägede liige üleeile Fallujah' linnas, tagurpidi käes ISi lipp. FOTO: SCANPIX
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Islamiriigi kalifaat kaotab territooriumi

Äärmusrühmitus Islamiriik (ISIS) on alates Süüria kodusõja algusest 2011. aastal vallutanud paljudele üllatuseks suurema territooriumi kui Suurbritannia. Peale Süüria kontrollivad äärmuslased valdusi ka Iraagis, sest pärast liitlaste lahkumist riigist on kohalikud väed olnud jõuetud ning pole suutnud kontrolli kehtestada.

Islamiriigi territoorium ja tähtsamad sündmused (mõõga kujutisega ikoonile vajutades, kaardi all avaneb sündmuse lühikirjeldus).

Raqqa

Islamiriigi «pealinn» alates 2014 jaanuar.

Mosul

Mosul vallutati IS'i poolt 2014 juunis. Sealt korjati üles Iraagi vägede poolt hüljatud varustus ja varastati pangast 500 miljonit.

Sinjar

IS hukkab 2014 augustis 5000 jaziidi. Linn vabastatakse 2015 novembris kurdide poolt.

Erbil

Kurdide pealinn ning Peshmerga ehk kurdide armee keskus.

Baiji

Vallutatakse Iraagi vägede poolt tagasi 2015. aasta oktoobris.

Tikrit

Vallutatakse 2014. aasta juunis Islamiriigi poolt. Tegu on Sadam Husseini sünnilinnaga ja lahingute tõttu põgeneb sealt 50 000 inimest. Vabastatakse märtsis 2015 Iraagi vägede poolt.

Bagdad

Iraagi pealinn

Ramadi

2015 mais vallutab Islamiriik Ramadi. 2015 detsembris võidavad Iraagi väed linna tagasi.

Aleppo

2013 augustis tungib Islamiriik Alepposse, kus toimuvad ühed verisemad lahingud Süüria kodusõjas.

Kobane

2014. aasta septembris algab neli kuud kestnud pealetung, mille lõpptulemusena kihutavad kurdid Islamiriigi linnast välja.

Deir ez-Zour

Provintsilinnas toimuvad alates 2014. aastast lahingud Süüria armee ja erinevate rühmituse kaasaarvatud IS'i vahel. Islamiriik on kahe aasta jooksul kontrollinud suuremat osa linnast ja provintsist.

Palmyra

Äärmuslased vallutavad antiikse linna 2015 mais. Linnas on esimesest sajandist päris UNESCO maailmapärandisse kuuluvad objektid, millest osa IS hävitab.

Damaskus

Süüria pealinn. Provintsi kontrollib põhiliselt Süüria valitsus, kuid on tsoone, mis on IS'i kontrolli all.

Homs

Homs'st sai alguse revolutsioon, mis viis Süüria kodusõjani.

Fallujah

2013 detsember vallutatakse Islamiriigi poolt. 26. juunil 2016 vabastatakse Iraagi vägede poolt pärast kuu aega kestnud võitlust, mis sundis põgenema 85 000 inimest.

Eelmisel nädalal teatasid Iraagi väed ühe ISISe tugipunkti, Fallujah’ tagasivõitmisest. See on juba mitmes järjestikune võit Islamiriigi üle Iraagis. Ainuke suurem linn äärmuslaste kontrolli all on veel Mosul.

Praeguseks on Islamiriik kaotanud Süürias 20 protsenti ja Iraagis 45 protsenti territooriumist, mis oli kunagi nende kontrolli all. Iga tugipunkti kaotus õõnestab eelkõige äärmuslaste majandust sissetulevate maksude ja trahvidena, kuid vähendab ka militaarset suutlikkust.

Islamiriigi-vastase koalitsiooni juhid on lubanud rünnakuid jätkata ning USA president Obama lausus, et ISIS on kaotanud ligi poole asustatud territooriumist, mis tal oli Iraagis, ja kaotab edaspidi veel rohkem.

Äärmuslaste kiire pealetung

Süürias alustas Islamiriik peamisi territoriaalseid vallutusi 2013. aastal, kui liiguti edasi mööda Eufrati jõe orgu Iraagi poole. Kiirelt vallutati ka Raqqa ja suurem osa Põhja-Süüriast, kuhu loodi Islamiriigi keskus.

Pealetungid Iraagis algasid 2014. aasta suvel, kui rünnati militaarseid ja majanduslikke sihtmärke. Iraagi suuruselt teine linn Mosul langes sama aasta suvel ja sealt jätkusid vallutused mööda Tigrise orgu sisuliselt Bagdadini välja.

Tohutu kiirusega liikudes võeti oma haardesse enamik sunni enamusega linnadest ja küladest. ISISe ridadesse astusid põranda all tegutsenud džihadistid ning endised Saddam Husseini armees teeninud sõdurid.

Alates 2003. aastast olid ameeriklased treeninud ja varustanud Iraagi kaitseväge, kelle pagedes lebas äärmuslastele üleskorjamiseks suurel hulgal soomukeid ja raskerelvastust. Kuulduste järgi varastas Islamiriik Mosuli keskpangast ka 500 miljonit dollarit (450 miljonit eurot).

Islamiriigi edasitungi tegid võimalikuks nõrk vastupanu Iraagi armeelt ja pidevalt suurenev rikkus, mis kasvas nafta, maksude ja trahvide arvelt. Süüria rindel oli üks suuri põhjusi kindlasti kodusõjas osalevate fraktsioonide killustatus ning ISIS suutis mobiliseerida palju välisvõitlejaid.

Islamiriik Iraagis nõrgeneb

Kuigi kaotati Fallujah, kontrollib Islamiriik siiski endiselt märkimisväärselt suurt ala Eufrati ja Tigrise jõe ääres ning Palmyra lähistel Süürias. Vallutuste haripunktis kontrollis ISIS umbes kolmandikku Iraagist ja Süüriast.

USA väljaande New York Times andmetel hoidis Islamiriik oma militaarse kontrolli all 126 territoriaalüksust, mille hulka kuuluvad linnad, infrastruktuur ja sõjaväebaasid. Nüüdseks on neist kaotatud 56 ning suurematest linnadest kontrollib ISIS veel Mosulit Iraagis ja Raqqat Süürias, samas kui valitsusväed on tagasi võitnud Fallujah’ ja Tikriti.

Lõpuks näitab liitlaste toel oma võimekust ka Iraagi armee, kes liigub mööda Tigrise kallast Mosuli poole. Viimased operatsioonid sihivad suure strateegilise tähtsusega Shirqati sõjaväe kindlust, millel on roll Mosuli tagasivallutamisel, mida on plaanitud juba kuid.

IS'i territoriaalsed muutused 2015 juuli kuni 2016 juuli.

Süürias keerulisem olukord

ISISe viimane suurem tugipunkt Põhja-Süürias on niinimetatud Türgi koridor, mis võimaldab kaubal ja inimestel Türgi ja Süüria vahel liikuda. Pärast kaotusi Kobanes ja mujal Türgi piiri lähedal võitleb ISIS viimaste strateegiliste positsioonide eest Põhja-Süürias.

Juba viiendat aastat lõõmav Süüria kodusõda ei ole äärmuslusevastase võitluse koordineerimist lihtsustanud. Islamiriigi peamine vastane on USA toetatud Süüria Demokraatlikud Jõud (SDF), kes võitlevad Manbijis, mille edukal vallutamisel võetakse suund Raqqa peale.

Liitlaste hoogsat pealetungi Süürias võivad segada etnilised pinged. Regioonis juba sajandeid koos eksisteerinud kurdide ja araablaste suhted on järsult halvenenud. Nimelt ei ole osa araablasi, kes ühel hetkel vandusid truudust Islamiriigile, rahul kurdide osalusega äärmuslastevastases koalitsioonis. Peamine põhjus on kurdide suur roll omakaitsevägedes ja kohalike araablaste usaldust kahandab kurdide varasem koostöö Assadi valitsusvägedega.

Üks murettekitav tendents on ka Islamiriigile truudust vanduvate organisatsioonide arvu kasv väljaspool Süüriat ja Iraaki. Kuigi nende territoriaalsed vallutused on jäänud võrdlemisi tagasihoidlikuks, on need ekstremistid aktiivsed Afganistanis, Alžeerias, Egiptuses, Jeemenis, Liibüas, Nigeerias, Pakistanis, Saudi Araabias ja Tšetšeenias.

Samuti ei paista oluliselt vähenevat ISISe rahavood ja kuigi infrastruktuurist on äärmuslaste käest tagasi vallutatud elektrijaamu ning naftavälju, teenib Islamiriik endiselt 23 miljonit dollarit (20,7 miljonit eurot) kuus vallutatud tehaste ja kütusemaardlatega, et oma sõjategevust rahastada.

ISISe kujunemislugu

  • 1999: Džihadistid alustavad äärmuslikku tegevust Abu Musab al-Zarqawi juhtimisel.

  • 2004: Vannutakse truudust Osama Bin Ladenile ning islamistlikust organisatsioonist saab AQI ehk al-Qaeda Iraagis. Alustatakse partisanisõda USA ja liitlaste invasiooni vastu Iraagis.

  • 2006: Pärast al-Zarqawi surma saab tema järglaseks Ayyub al-Masri, kes kuulutab sama aasta oktoobris välja Islamiriigi loomise Iraagis (ISI).

  • 2008: Liikmete arv on ligi 15 000, aga sama aasta jooksul tapetakse neist 2400 ning vangistatakse 8800.

  • 2009: Rühmitusega liituvad vaid mõned välisvõitlejad kuus.

  • 2010: ISISe juhiks saab äärmuslaste praegune liider Abu Bakr al-Baghdadi.

  • 2012: ISIS alustab missiooni, millega pommitatakse kaheksat vanglat, et vabastada džihadistid, kes arreteeriti aastatel 2006–2007. Nende seas oli ka palju Saddami juhitud Iraagi armee veterane.

01.07.2016 04.07.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto