Sisukord
Arvamus
Postimees
02.07.2016
Eesti Mälumäng Johnson ja Juncker ninapidi mudas Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Polli pole maasikavahust Brexit jätab Põhjamaadele suurema rolli (4) Putini dilemma: muutused või rutiinne kriis (3) Kibibi peab sünnipäeva Analüüsis soovitatakse teha 11 euroraha jagavast asutusest neli (1) Beebid astuvad üles võimlemispeol eesti lühiuudised SEB kehtestab ettevõtetele negatiivse hoiuseintressi Tagakülg esikülg 02.07 Vana mehe igatsus: leida üles isa mälestus Majandus SEB kehtestab ettevõtetele negatiivse hoiuseintressi Finnair: nõuded lennukitoidule on karmid Seitse asja, mida sa lennukitoidu kohta ei teadnud Uber alustas hinnadumpingut Majanduse lühiuudised Kuidas saab toit lennukisse? Välismaa Austrias ei astugi uus president järgmisel nädalal ametisse Brexit jätab Põhjamaadele suurema rolli (4) Välismaa lühiuudised Islamiriigi kalifaat kaotab territooriumi Arvamus Karl Oskar Villsaar: miks sa ikka veel siin oled? (7) Lahkunud isa unistuse elluviijad Peeter Langovitsi tagasivaade: ülemaailmne soomepoiste kokkutulek Postimees 1992. aastal: Ants Liiva väidab, et Eesti Spordi Maja raha on kadunud! Juhtkiri: maakonnad kaovad ära? Päriselt? (5) Jelena Skulskaja: igatsus teeklaasihoidjaga tee järele ehk Paroodia paroodia (6) Johnson ja Juncker ninapidi mudas Polli pole maasikavahust Imed on siiski võimalikud Päeva karikatuur Kultuur Polli pole maasikavahust Unistuste kuningas Tanel Veenre: kõik algab ja lõpeb inimeses (1) Sport Spordi lühiuudised Imed on siiski võimalikud Viis hullu geimi viisid Eesti viimaks finaali Tänak näitab Poola rallil suurepärast kiirust (1) Portugali uus rahvuskangelane (1) Gigandid ja veel ühe ime kartus Arter Mis neist vangidest karta, ühel päeval on nad meie keskel... (5) Kirgi küttev Vabamu jääb mälestuste hoidjaks (12) Putukasuve perenaised Olgu meri või jõgi, Pärnus saab ikka ujuda Kiired ajad Aime ja Ennu mesinädalad 56 aastat hiljem ehk armastus ei küsi vanust Aigi Vahing: jätke oma keha rahule (1) Anni Rahula: perekonda peab tohutult austama (4) Pikad jalad löövad laineid Burgerilõhn meelitab randa ka kehva ilmaga Merrit Kiho: elu mere ääres Isegi eskimod kadestaksid seda Muhu maitset otsimas Graps, tšellod ja Kannukene Hüppa suksule selga Taltsutatud januga koloss Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: maakonnad kaovad ära? Päriselt?

2 min lugemist

On päris selge, et riik peab end trimmi tõmbama: vähem rasva, rohkem lihas-, luu- ja ajumassi. Samas ei tohi riigivalitsemise «kahanemisega kohanemise» mõtteviis üle kanduda kogu riiklikule poliitikale ja Eesti elule. Ei tohi leppida mõttega, et kasvu – rahvastikust majanduseni, kultuurist teaduse ja tehnoloogiaarenduseni jpm – ei ole ega saa ka vähegi arvestataval määral olema.

Jagame samasugust protestantlikku kultuurijuurt paljude maailma edukaimate riikide ja rahvastega. On loomulik olla kokkuhoidlik ning alati otsida, kuidas teha oma tööd tõhusamalt ja mitte raisata raskelt tulnud töövilja ülemäärasele kullale ja karrale. Sama loomulik peaks olema seegi, et me tahaks alati kasvada ja edeneda, mitte vaid nukruseseguselt hõisata «kestliku kahanemise» üle. Koonerdamine pole kokkuhoid, ütleb vana hea kõnekäänd.

Tavaliselt on riigireformi põhjenduste seas esikohal rahvastiku vananemine ja kahanemine. Õigusega. Kui töökäsi jääb vähemaks, tulebki muuta oma tegevused tõhusamaks. Muidugi on variant ka vana rasva arvelt liugu lasta ja mitte ette muretseda millalgi tulevikus saabuva kokkuvarisemise pärast. Õigupoolest tuleks küll tõhusust otsida kogu aeg, mitte üksnes kriisis või kriisihirmus olles.

Teiselt poolt on kokkuhoiu kõrval tarvis ka julget, inspireerivat, edasiviivat, kõigile Eesti inimestele edu ja heaolu tõotavat poliitikat. Riigireform lubab põhimõtteliselt, et riik ei taha olla inimestele, nende erainitsiatiivile ülemäära suureks koormaks. See on hea sõnum, ehkki detailide üle tuleb paratamatult vaielda. Tõsiolude tunnistamine poliitikute poolt on igati kiiduväärne, ehkki maailmas kahjuks üpris haruldane. Samas öelgem utsituse ja hoiatusena ka seda, et pelgalt praeguse hetke tõeks tunnsitamisega piirdumine on siiski analüütiku, mitte liidri, eestvedaja tase.

Eesti on olnud riigina äärmiselt dünaamiline ja ergas, suunatud kasvule ja sisulisele arengule peaaegu kõigis olulistes valdkondades. Meie riigi hoogne taastamine ja julged ning teravmeelsed kaasaegsesse maailma liitvad ideed 1990ndatel ning ka nüüdsed säravad mõtted ei tohi saada maetud «niikuinii kahaneme»-juttude alla. Riigireformi vaim peab olema tulevast kasvu toetav, mitte hingeliselt hävitav. Meil tuleb leida ka nüüd õige tasakaal sügavalt meie kultuuris oleva ja muutumise vahel.

Üks näide on väljapakutud neli regiooni. Esiteks tunnistagem, et kohtutest ja politseist kiirabini meil juba käivadki asjad nii – mõistuspärane valdkondade juhtimine pole jaksanud ära oodata üldist riigireformi. Ometi on maakonnad ka inimeste identiteedi osa, ehkki teame, et mõni praegustest maakondadest on ajalooliselt üpris uus. Isegi kui riigihalduse mõttes peaksid maakonnad kaduma, tuleks mõelda sellele, millisel moel jäävad need alles kultuuriliselt.

Seotud lood
    01.07.2016 04.07.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto