Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Pisarad ja pahameel: milleks kavandada spordiparki autosilda?

Tähtvere spordipark. FOTO: Sille Annuk

Tartu uue üldplaneeringu eskiisi teise avaliku arutelu läinud neljapäeval täitis ületamatu vastuseis kavale ehitada uus autosild ühendama Tähtveret ja Raadi-Kruusamäe piirkonda.

«Mul ei ole ühtegi küsimust. Me lihtsalt ei soovi seda silda,» oli luuletaja Kristiina Ehini lihtne ja lühike kokkuvõte raekoja saalis üle kahe tunni kestnud koosolekul. Ta rääkis umbes neljakümnele kuulajale ka pisaratest, mis on sellesse linlastele armsaks saanud paika autosilla kavandamisest tingitud.

Linn: alles aastate pärast

Nagu teada ja nagu selgitas Tartu üldplaneeringu- ja arenguteenistuse juhtaja Indrek Ranniku, on seda silda vaja kesklinna liikluskoormuse vähendamiseks.  Tema sõnul ei käi jutt sellest, et silda hakatakse ehitama kohe, vaid alles aastate pärast.

Kompromisslahendusena pakkuski ta saalile välja sõnastuse, et selle üldplaneeringu ajaperspektiivis aastani 2030 seda silda ei ehitata, kuid sillale reserveeritakse maa-ala, millel kehtib ehituskeeld.

Linnainsener Mati Raamat omakorda kõneles, et temale Tähtvere elanikuna on ka Tähtvere spordipark omane, kuid linna liiklusskeemi on seda silda tarvis ning seda on võimalik lahendada inimlikul viisil.

Mitmel korral võttis sõna supilinlane ja linnaplaneerija Mart Hiob, kes muu hulgas rääkis sellest, et autoliikluse soodustamisega ei õnnestu autode hulka linnas vähendada.

Peale selle tõi ta välja, et moodsas linnaplaneerimises ei loendata liikuvuslahenduste puhul ühikuna mitte autosid, vaid inimesi. Inimene võib liikuda ka jala, rattaga, bussiga või trammiga. Sild võiks olla, aga jalakäijatele ja jalgratturitele, oli Hiobi arvamus.

Sama üldplaneeringu küsimused olid kõneks ka volikogus, kus abilinnapea Jarno Laur kordas varemgi mitut puhku öeldud mõtet, et kui maanteeamet ehitab Tartu põhjaümbersõidule Tiksoja silla, langeb Tähtvere silla ehitamise vajadus ära.

Mati Raamat raekojas seda mõtet ei jaganud. Ta nentis, et Tiksoja sild ei abista linnasisest liiklust ega aita lähendada omavahel linnaosasid. Ta rääkis ka sellest, et  üldplaneeringus ei saa sildade ehitusjärjekorda määrata, liiatigi võib elu tuua ootamatuid korrektiive.

Raamat tõi näiteks, et Tartu kavandas eritasandilisi raudteeületuskohti mitmes kohas ja Võru tänav oli nende hulgas küll see kõige viimane. Praegu on aga just see valmis ja teistest pole midagi saanud.

Mitu osalejat, teiste hulgas arhitekt Igor Örd, oli seisukohal, et sild võiks selles kandis ju olla, aga valitud asukoht pole õnnestunud.

Küpses järeldus, et linnavalitsus peaks välja pakkuma teisi asukohti, kuigi neid on raske leida. Põhjus on selles, et igal pool on midagi ees – kus eramud, kus Emajõe rannad, kus elektriliin.

Juttu oli ka muudest teemadest. Näiteks Ihaste rahva kannatuste suurest proovikivist, Ihaste tee 18 maatükist, kus ametnike mõte on liikunud nii, et korterelamuid Ihaste keskkonda enam ei kavandata, küll aga idaringteepoolsesse ossa.

Ikka need kortermajad

Teravalt oli juttu Raja 31a maatükist, kus linn kavatseb nüüd loobuda korterelamute lubamisest, nende asemel tulevad ridaelamud. Samas on endiselt plaan laiendada mõnevõrra Raja parki.

Tammelinna esindajad tundsid muret korruselamumaa märkimise pärast kaardile, kuid Ranniku kinnitas, et parandus on tehtud ja korruselamuid keset Tammelinna ei kavandata.

Veel võeti üles, et miljööalade temaatika kohta on seni vähe ettepanekuid tehtud.

Tähtvere silla küsimuses lubas Ranniku sügisel uut arutelu.

02.07.2016 05.07.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto