Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Juhtkiri: läätseleeme eest julgeolekut ei müüda

Kreml. FOTO: SCANPIX

Mida lähemale jõuab NATO tippkohtumine Varssavis, seda rohkem kuuleme Kremli propagandistlikke sõnumeid ja – mõneti siiski üllatuslikult – sarnaste sõnumite kordamist ka mõningatelt meie oma inimestelt. Neid viimaseid pole küll palju, nagu näeme ka ettevõtjate vastustest tänase lehe loos.

Kui propagandistlik virr-varr kõrvale jätta ja pöörduda kõrgetasemeliste allikate poole, on selge ka see, et isegi Kremlis ei käsitleta NATO heidutusmeetmeid selliselt, nagu esitas asja eilse lehe intervjuus ettevõtja Tiit Vähi. Venemaa riigiduuma kaitsekomisjoni esimees, endine Musta mere laevastiku komandör admiral Vladimir Komojedov teatas hiljaaegu selge sõnaga, et neli pataljoni neid ei hirmuta. Millisest hirmsast Venemaa ärritamisest me siis räägime? Jutt on kokku neljast liitlaste pataljonist, mis osana NATO heidutusest paigutatakse Poola, Leetu, Lätti ja Eestisse.

Tiit Vähi on seesugust mõtteviisi esindanud varsti juba terve kümnendi jagu, laskmata end segada sellest, et Venemaa ründas 2008. aastal Gruusiat ja tallas 2014. aastal ühes Ukraina ründamisega jalge alla ka piiride puutumatuse põhimõtte. Ülemäära erutunud kaasaelamist pole ta Eestis, k.a ettevõtjate seas leidnud. Valdavalt saadakse ju aru, et julgeolekut, sh vaba maailma ühtsust ei saa tuua ohvriks hüpoteetilisele majanduslikule kasule.

Vaba maailm vastab muutunud olukorrale ühtselt. Seda näeme nii Euroopa Liidu sanktsioonidest kui ka liikmesriikide käitumisest NATOs. Samamoodi peab ka pingeleevendus saabuma ühtselt pärast seda, kui Venemaa on täitnud oma kohustused ja selgelt oma käitumist muutnud. Sellele eesmärgile on suunatud nii sanktsioonid, heidutusmeetmed kui ka dialoog Venemaaga.

On fakt, et NATO sammud heidutuse tugevdamiseks on reaktsioon Venemaa kasvanud agressiivsusele. Mitte kuidagi vastupidi, nagu püüab osutada Tiit Vähi. Ka Vähi mainitud Soome juhtkond ei tee endale Venemaa suhtes mingeid erilisi illusioone ega ole kuidagi naiivne võimaluste suhtes olla vahendajaks Putini ja vaba maailma vahel.

Mis puudutab kaubandussuhteid, siis märgakem, et konkreetselt Eestist Venemaale läinud ekspordi rekord oli aastal 2012 - enam kui 1,5 miljardit eurot. Seda vaatamata Tiit Vähi varasematele, praegustega üsna samasisulistele hoiatustele ja soovitustele teha Venemaale olulisi järeleandmisi. Vahetult majanduskriisile järgnenud aastaid iseloomustas nii suhteliselt kõrge naftahind kui Venemaa enda hillitsetum käitumine rahvusvahelistes suhetes. Nüüd on aga kokku langenud nafta madal hind, vene rubla ostujõu langus ja Ukraina ründamisele järgnenud mõlemapoolsed sanktsioonid. Eesti heitlik käitumine neid olusid ei parandaks.

04.07.2016 06.07.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto