
Brexit on õpikunäide mudelist, kus demokraatlikku süsteemi õnnestub kahjustada demokraatia enda abil, kirjutab matemaatikadoktor Tiit Riismaa.
Brexit on õpikunäide mudelist, kus demokraatlikku süsteemi õnnestub kahjustada demokraatia enda abil, kirjutab matemaatikadoktor Tiit Riismaa.
Demokraatia, diktatuur, autoritarism, kaitseseisukord, sõjaseisukord, eriolukord ja rahvahääletus on ainult vahendid, mille abil otsuseid langetada. Hoopis olulisem on, kelle huvides ja kui targad need otsused ikkagi on. Kui keelud tühistada, siis demokraatia juba oma keeldudega tõenäoliselt kehtestub ise. See protsess võib olla pikk ja verine, kuid lõpuks ollakse ikkagi sunnitud kokku leppima.
Ilmselt on demokraatia võimalik ainult koos massikultuuri ja -tootmisega. On katsetatud ka demokraatia lihtsustatud variante mitmesuguste erimajandustsoonide, töölaagrite ja muud liiki okastraadi abil, kuid midagi mõistlikku pole sellest tulnud. Kui demokraatia toimib halvasti või ei toimi üldse, siis läheb käiku nn otsedemokraatia. Krimmi annekteerimine on ilmekas näide. Kui kohtusüsteem ei toimi, siis algab omakohus.
Demokraatia alus on arutluste vabadus ja tegutsemise ühtsus, mis saab väljundi vabadel valimistel. Demokraatia on mitmeastmeline otsuste langetamise süsteem. Igas astmes on lõtkud ja sellised kohad, kus on võimalik minna üle ääre. Demokraatia võib realiseerimise käigus räpaseks muutuda. Ja räpasus võib olla demokraatiasse sisse ehitatud.
Enamik demokraatia puudustest on kõrvaldatavad. Kuid on vähemalt üks kõrvaldamatu puudus. Demokraatliku süsteemi saab demokraatia enda abil viia seisundisse, mis on kõikidele inimestele kahjulik.
Kehtib fundamentaalne reegel, mille formuleeris ja põhjendas Kenneth J. Arrow (Nobeli preemia 1972) sotsiaalset valikut uurides ja mille üks paljudest sõnastustest on järgmine. Sellist jada võib nimetada ka mitmekäiguliseks kombinatsiooniks. Populatsiooni (rahvast) käsitletakse punktihulgana, mis siin lihtsuse mõttes asub tasandil. Poliitika on üks punkt, lihtsuse mõttes samuti tasandil. Iga inimese kaugus sellest poliitikapunktist mõõdab poliitika sobivust sellele inimesele. Mida lähemal see poliitika inimesele on, seda parem.