Sisukord
Arvamus
Postimees
07.07.2016
Eesti Keskerakonna kaitsev katus ehk struktuurides on häbistatud jõud (11) Male Dilbert Mälumäng Palju õnne Vähihaige pereisa ei saa Eestis ravi (8) Horoskoop Haigekassa täiteks võidakse kehtestada uued maksud (4) Õige sisearhitekt talub vett ja ämblikke Riigikogu liige Martin Kukk lahkub poliitikast tagakülg 07.07 Piirivalvurid saadeti viimsele teekonnale Savisaar andis prokuratuurile ninanipsu (1) Parim oli Lõuna-Eesti pommigrupp Majandus Norra võõrutab end naftasõltuvusest Uus pruulikoda kerkib ka Purtsesse Poola päritolu firma müüb eksitava nimega sertifikaate Välismaa Pankroti äärel Lõuna-Sudaan ei pea iseseisvuspäeva Liitlased Steinmeier ja Merkel kaugenevad üksteisest Välismaa lühiuudised Antisemiit puhus AfD ladvikus tule all hõõgunud tüli lõkkele Arvamus Ahto Lobjakas: NATO avita (36) Jüri Luik: Varssavi pataljonid (10) Tõnis Oja: häbiväärsed negatiivsed intressid (5) Päeva karikatuur Lugeja kiri: üleskutse riigipeaks pürgijatele – palun sõnastage, kuidas hakkate parandama Eesti iivet (32) Postimees 1993. aastal: Vabadussõja veteran Jaan Viljamaa sai 101-aastaseks Juhtkiri: Keskerakond omasid ei jäta Tiit Riismaa: kas demokraatia päevad on loetud? Kultuur Kronoloogiline Alice Kask Black Sabbathiga on nüüd siis lõpp ja see oli hea (3) Räpp on jõudnud massidesse Sport Jagor läheb poolfinaalis riskima Spordi lühiuudised Agressiivsus ja raudne närv tõid Baltale edu (2) Iljuštšenko: staadionil ei löö süda nii nagu varem Infonet tunnistas Heartsi kõrgemat klassi Gigantide duell meenutab ilusat ja valusat ajalugu Rattarallide suurkorraldaja läheb võitlusse ohutuse nimel (1) Tarbija Kodukohviku avamisel tuleb mõelda pisemalegi detailile Meelelahutus Koomiks Sudoku

Tiit Riismaa: kas demokraatia päevad on loetud?

4 min lugemist
Tiit Riismaa FOTO: Erakogu

Brexit on õpikunäide mudelist, kus demokraatlikku süsteemi õnnestub kahjustada demokraatia enda abil, kirjutab matemaatikadoktor Tiit Riismaa.

Tellijale Tellijale

Demokraatia, diktatuur, autoritarism, kaitseseisukord, sõjaseisukord, eriolukord ja rahvahääletus on ainult vahendid, mille abil otsuseid langetada. Hoopis olulisem on, kelle huvides ja kui targad need otsused ikkagi on. Kui keelud tühistada, siis demokraatia juba oma keeldudega tõenäoliselt kehtestub ise. See protsess võib olla pikk ja verine, kuid lõpuks ollakse ikkagi sunnitud kokku leppima.

Ilmselt on demokraatia võimalik ainult koos massikultuuri ja -tootmisega. On katsetatud ka demokraatia lihtsustatud variante mitmesuguste erimajandustsoonide, töölaagrite ja muud liiki okastraadi abil, kuid midagi mõistlikku pole sellest tulnud. Kui demokraatia toimib halvasti või ei toimi üldse, siis läheb käiku nn otsedemokraatia. Krimmi annekteerimine on ilmekas näide. Kui kohtusüsteem ei toimi, siis algab omakohus.

Demokraatia alus on arutluste vabadus ja tegutsemise ühtsus, mis saab väljundi vabadel valimistel. Demokraatia on mitmeastmeline otsuste langetamise süsteem. Igas astmes on lõtkud ja sellised kohad, kus on võimalik minna üle ääre. Demokraatia võib realiseerimise käigus räpaseks muutuda. Ja räpasus võib olla demokraatiasse sisse ehitatud.

Enamik demokraatia puudustest on kõrvaldatavad. Kuid on vähemalt üks kõrvaldamatu puudus. Demokraatliku süsteemi saab demokraatia enda abil viia seisundisse, mis on kõikidele inimestele kahjulik.

Kehtib fundamentaalne reegel, mille formuleeris ja põhjendas Kenneth J. Arrow (Nobeli preemia 1972) sotsiaalset valikut uurides ja mille üks paljudest sõnastustest on järgmine. Sellist jada võib nimetada ka mitmekäiguliseks kombinatsiooniks. Populatsiooni (rahvast) käsitletakse punktihulgana, mis siin lihtsuse mõttes asub tasandil. Poliitika on üks punkt, lihtsuse mõttes samuti tasandil. Iga inimese kaugus sellest poliitikapunktist mõõdab poliitika sobivust sellele inimesele. Mida lähemal see poliitika inimesele on, seda parem.

Populatsioon võib olla ükskõik milline, seega suvaline punktihulk tasandil. Ka nõutav häälteenamus võib olla kuitahes tugev, v.a konsensus. On oluline märkida, et hääletamise asemel võib siin uue poliitika kehtestamisel kasutada ka teisi enamuse huve arvestavaid otsuste langetamise viise. Seega on Arrow lause universaalne: kehtib kõikide demokraatlike riikide kohta.

06.07.2016 08.07.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto