P, 2.04.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Õige sisearhitekt talub vett ja ämblikke

Elisabeth Kungla
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Sõit Salmistu sadamast Pedassaarele oli sisseastujatele ootamatult värskendav.
Sõit Salmistu sadamast Pedassaarele oli sisseastujatele ootamatult värskendav. Foto: Sander Ilvest

Et sooritada edukad vastuvõtukatsed kunstiakadeemiasse, on tarvis ikka head pead, kunstiannet või lihtsalt õnne. Vahel aga ka päästevesti, vihmakeepi, vähemalt üht paari kuivi jalavarje ja aega, sest tagasitee koju võib osutuda ootamatult pikaks.

Pealinnas paistab päike ja ilm on enam-vähem tuulevaikne. Kunstiakadeemia sisearhitektuuriosakonda pürgijad seavad end bussile, mis nad Salmistu sadamasse sõidutab. Sealt edasi viib kaater Pedassaarele. Tänavused sisseastumiseksamid on sootuks teistsugused.

Mina ja fotograaf oleme vaatamata väikesele ekslemisele õnnelikult pärale jõudnud. Inimtühjas sadamas tervitab meid kõrvulukustav tuul ning merelained. Silmitsedes pisikesi paate ja kaatreid, mis kai juures hõljuvad, tekib kõhe tunne. Kas need ongi need, mis meid ühelt kaldalt teisele viivad?

Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tagasi üles