N, 2.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Keskerakonna kaitsev katus ehk struktuurides on häbistatud jõud

Lisatud TLT juhi Enno Tamme kommentaar!
Keskerakonna kaitsev katus ehk struktuurides on häbistatud jõud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 10
Korruptsioonikuritegude eest vanglakaristust kandnud endine keskerakondlane ja Tallinna linnaametnik Ivo Parbus pääses enne tähtaega vabadusse.
Korruptsioonikuritegude eest vanglakaristust kandnud endine keskerakondlane ja Tallinna linnaametnik Ivo Parbus pääses enne tähtaega vabadusse. Foto: Postimees

Kui omastamises süüdi mõistetud Tallinna linnaosavanem Alar Nääme (Keskerakond) praegu tagasi astuks, olekski see pigem erand. Tavaks on hoopis töötada kohtuotsuse jõustumiseni, et siis pärast karistuse ärakandmist vargsi mõnele partei kontrollitavale munitsipaalametikohale tagasi tulla.

Just sellise maksiimi järgi on praeguseks käitunud mitu varem kohtus süüdi mõistetud endist keskerakondlast: Ivo Parbus, Lauri Laasi, Ester Tuiksoo ja teatud määral ka Elmar Sepp. Kui sinna lisada osavad parteisisesed jänesehaagid, siis on erakonnalt rasketel aegadel katust saanud vähemalt kümmekond inimest.

Neist ilmekaim on Ivo Parbuse juhtum. 2007. aasta augustist kuni 2008. aasta detsembrini mitu korda erinevatelt isikutelt kokku üle 950 000 krooni pistist võtnud toonane Tallinna abilinnapea nõunik Parbus visati 2013. aastal küll erakonnast välja, ent ta ei kaotanud partei soosingut.

Sama aasta sügisel enne tähtaega vanglast vabanenuna sai ta õige pea nõunikuna tööd keskerakondlasest ettevõtja Rein Vinni firmas OÜ Omnibuss. Side linnaga oli juba toona tugev: Vinni teine ettevõte MRP Linna Liinid osutas samal ajal Tallinnale veoteenust ja teenis sealt stabiilset tulu.

Tänavu jaanuaris astus Edgar Savisaare lasteraamatu variautoriks peetav Parbus juba uue sammu lähemale linna struktuuridele: sedakorda võeti ta palgale Tallinna linnale kuuluvas Tallinna Linnatranspordi ASis (TLT).

TLT juht Enno Tamm väitis Postimehele, et Parbuse palkamiseks polnud muid ajendeid kui meeldivad koostöökogemused. «Sellepärast, et ta on avalikes suhetes professionaal,» ütles Tamm.

Pealegi oli aktsiaseltsis pärast endise töötaja surma üks koht vabanenud. Konkurssi selle täitmiseks ei korraldatud, vaid Parbus sai otsepakkumise. Ta on nüüd 850-eurose kuupalgaga avalike suhete peaspetsialist, olgugi, et tema nime ega kontakte TLT kodulehelt ei leia.

Kunagine kõrge keskerakondlane Ain Seppik ütles, et Parbus pole ainus näide 1800 töötajaga TLT kasutamisest erakonna huvides. «Linnatranspordi AS ongi see koht, kus tegelikult töötab keskerakonna kaader, kes on langenud kahtluse alla. Seal on minu meelest keskerakondlasi tööl juba rohkem kui bussijuhte,» väitis Seppik naljaga pooleks. 

«Küsimus on selles, et see on süsteemne - on musti ja vähem musti, aga tähtis on see, et neid paigutatakse tööle linna ainult parteilise kuuluvuse alusel.»

TLT juht näeb olukorda teisiti. «Minule teadaolevat ei tööta Tallinna Linnatranspordi ASis tänase seisuga ainsatki inimest, kelle oleks kahtlustus,» vastas kriitikale Enno Tamm.

Tõsi, läinud aasta novembris said altkäemaksu võtmises kahtlustuse kolm TLT ülevaatuspunkti töötajat, kellele politsei heidab ette altkäemaksu võtmist vastutasuks positiivsete ülevaatusotsuste eest. «Aga neil pole küll mingit seost Keskerakonnaga.»

«Ma ei saa välistada, et selliseid asju on toimunud Tallinna linnas; ma ei saa välistada, et selliseid asju on toimunud lugematus hulgas riigiasutustes ja et selline asi kunagi kauges tulevikus toimub ka TLT-s, aga tänase seisuga ei ole seda asja olemas,» oli Tamm patuste palkamise osas resoluutne.

Laasile loodi töökoht

Tänavu jaanuaris – kaks kuud pärast sunnitud lahkumist riigikogust – loodi Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusesse ametikoht keskerakondlasele Lauri Laasile.

Tallinna pedagoogikaülikoolis sotsiaaltööd õppinud Laasi on nüüd prügila müügi- ja arendusjuht, kelle ülesanne on leida ostjaid toodetavale jäätmekütusele. Laasi määras ametisse jäätmekeskuse nõukogu, kuhu kuulusid erakonnakaaslased Arvo Sarapuu, Värner Lootsmann ja Jaanus Mutli.

«Mõtlesime, et paneme Laasi sellega tegelema. See oli nõukogu otsus. Meil oli vaja inimest, kes sellega tegeleks, ja tundus, et Laasil on tahtmist see asi ära õppida, nii see nõukogu otsustas – et võtame ikka,» rääkis Sarapuu. Tema sõnul on Laasi palk riigikogu liikme omast väiksem.

Midagi korruptiivset abilinnapea Sarapuu erakonnakaaslasele töökoha loomises ei näe: «Aga kus see maik on? Kui ta oleks mulle tulnud mingiks nõunikuks, siis ma nii vapralt ei oleks teiega rääkinud siin. Või kui ta oleks läinud minu haldusalas olevatesse ametitesse.»

Ometi ei jäänud Laasi määramine tähelepanuta ka linnavolikogu opositsioonis, kes algatas toimunu uurimiseks järelepärimise. «Sarapuu kiituseks peab ütlema, et ta vaevus minuga telefonis 20 minutit rääkima,» meenutas linnavolinik Hanno Matto (SDE).

Jutt oli Matto sõnul sorav, aga ebaveenev. «Minule jättis see sellise mulje, et Lauri Laasiga on kaks asja: ta vajas tööd pärast riigikohtu süüdimõistva otsuse jõustumist. Teine asi – ta tahab ennast erasektoris kaalule panna ja muidugi ei saaks ta mitte kuskil tööd enne, kui ta pole «algkooli» või «põhikooli» läbi käinud.»

Maadevahetuse osalised palgale

Pelgalt neli kuud pärast pistise võtmises süüdi mõistmist sai Tallinna allasutuse palgale endine põllumajandusminister Ester Tuiksoo. Ta oli palgatud ette valmistama Edgar Savisaare isikliku algatuse, Ühistupanga loomist. Savisaar väitis toona volikogule, et Tuiksoo on olnud tegev Põlvamaa hoiu-laenuühistus ja tal on tänu sellele praktilised kogemused ning kontaktid.

Olukord oli nii veider, et toonane linnavolikogu revisjonikomisjoni juht Priidu Pärna (IRL) otsustas Tuiksoo tööd lausa kohapeale kontrollima minna. «Seal oli palgal kolm inimest. Kui me seal ruumides käisime, siis oli seal ainult kaks töölauda. Me ei tuvastanud, et Tuiksoo oleks seal töötanud,» rääkis Pärna. «Selle peale väideti meile, et Ester Tuiksoo pidi sõitma mööda Eestit ja kohtuma panga võimalike investoritega. Praeguseks on pank asutatud ja investorid olemas, küsimus on, mida ta siiani veel seal sihtasutuses teeb?»

Kurioossel kombel jõudis 2014. aastal Edgar Savisaare otsusega linnavalitsuse palgale veel teinegi maadevahetuse kohtusaagaga seotud inimene, ekskohtunik Valeri Lõõnik, kes oli maadevahetuse asjaosalised esimeses kohtuastmes õigeks mõistnud.

Pensionile läinud Lõõnikust sai Savisaare õigusnõunik, kes pidi 1200-eurose kuupalga eest aitama munitsipaalpolitsei õigusalast tegevust paremaks muuta. Toona spekuleerisid kriitikud, et Savisaar võis vajada Lõõniku nõu teda tabanud isiklikes kriminaalsüüdistustes. Kas Lõõnik on endiselt linna palgal, ei osanud juulis puhkav linnavalitsus Postimehele öelda.

Kes langetab tegelikult otsuseid?

Poolteist kuud tagasi Keskerakonna peasekretäriks saanud Oudekki Loone pareeris Postimehe küsimused väitega, et kõik mittepoliitilised ametikohad täidavad linna allasutused ise.

Endine keskerakondlane Ain Seppik ütles, et jutt, nagu langetaks hätta jäänud keskerakondlaste personaliotsuseid linna ametiasutuste juhid, on jama. «See ahel toimib tegelikult peasekretäri kaudu. Personaliküsimustega tegeleb peasekretär ja siis Keskerakonna esimees,» väitis Seppik.

Ent miks peaks linnavõim järjepanu soosima kurjategijaid? «Pärast viimast erakonna kongressi ja tegelikult juba pärast Jakuninilt parteilist raha küsimist ei tunnista Edgar Savisaar tegelikult Eesti õigussüsteemi. Nii naljakas kui see ka pole, see on nagu mingis kuritegelikus maailmas – mida rohkem oled teinud, seda austusväärsem oled,» arutles Seppik.

Anonüümsust palunud kõrge Tallinna linnavõimu liige ütles, et koduerakonnas on mentaliteet, et liikmetele tehakse liiga.

«Otsused ja mentaliteet algavad ikkagi juhist. Erakonnas on hoiak, et isegi kui kohus mõistab süüdi, siis kõik pole ikkagi õige. Et Keskerakonnaga käitutakse teisiti kui näiteks Reformierakonna või IRLiga,» rääkis allikas. «Sellest tulebki mitte ainult ühe inimese (Edgar Savisaare – toim), vaid ka erakonna lihtliikmete üldine tunnetus ja hoiak, et «meile tehakse taas liiga ja omasid tuleb igal juhul kaitsta». Eriti siis, kui nad on «ebaõiglaselt» süüdi mõistetud ja «ebaõiglase» karituse ära kandnud. Siis tuleb neile pehme maandumine leida.»

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ja Tallinna abilinnapead Taavi Aas ning Kalle Klandorf jäid personaliotsuste tagamaade kommenteerimiseks Postimehele tabamatuks.

___________________________________

MUNITSIPAALVIHMAVARI PEA KOHAL

Parbust juba ula peale ei jäeta 

Keskerakondlasest Tallinna abilinnapea Taavi Aasa pikaajaline nõunik, samasse parteisse kuulunud Ivo Parbus vahistati pistise võtmise kahtlustusega 2008. aasta detsembris. Pärast pooleaastast eelvangistust oli mees neli kuud vaheldumisi palgata puhkusel ja haiguslehel, kuni talle leiti uus koht Tallinna Kesklinna valitsuse avalike suhete nõunikuna. Linnaosavalitsuse leib lõppes Parbuse jaoks järsult 30. märtsil 2012, kui ta otse kohtusaalist kaheks ja pooleks aastaks vangi viidi. 

Kohus tuvastas, et mees oli isiklikult võtnud mitme äriühingu esindajalt ja eraisikult asjade, kinkekaartide ning tšekkidena ja sularahas mitu korda pistist kokku 140 410 krooni väärtuses. Veelgi suurem summa – 800 000 krooni – läks sealjuures erakonnakaaslase Elmar Sepa kihutusel Jüri Vilmsi sihtasutusele, mis andis välja ajalehti Kesknädal ja Vesti Dnja. Vastutasuks aitas Parbus lahendada ettevõtjate huvides mitme kinnistu detailplaneeringu menetlemisel tekkinud probleeme.

Kui Parbus 2013. aasta septembris enne tähtaega vanglast vabanes, siis võeti ta tööle keskerakondlase Rein Vinni ettevõttesse OÜ Omnibuss. Tänavu jaanuaris tuli aga ilmsiks, et Parbus on uuesti Tallinna linna struktuuride palgal – seekord Tallinna Linnatranspordi ASis (TLT). Kuigi Parbuse nime ega kontakti ei leia tänini TLT kodulehelt, on ta 850-eurose kuupalgaga avalike suhete peaspetsialist. Parbuse tööle võtnud TLT juht Enno Tamm ütles, et kutsus mehe tööle ilma konkursita, sest teab Parbust kui head töötajat. Mida Parbus täpselt teeb, pole teada. Seni on ta kirjutanud TLT rahastatud munitsipaallasteraamatu «Tramm nimega Moonika».

Sepp jätkas ka pärast vanglat nõukogudes

Ühes Ivo Parbusega 2012. aasta 30. märtsil otse kohtusaalist vangi viidud keskerakondlane Elmar Sepp kandis ära viiekuulise reaalse vanglakaristuse. Pärast vanglast vabanemist jätkas Sepp ASi Tallinna Soojus ja Ida-Tallinna keskhaigla nõukogu liikmena, mille eest maksti talle linnakassast kuus kokku üle 900 euro.

Läks ligi aasta, et pistise pärast vangis istunud mees ASi Tallinna Soojus nõukogust tagasi kutsuda, Ida-Tallinna keskhaiglaga lõppes koostöö pisut varem. Kuigi Keskerakond heitis Parbuse ja Sepa 2013. aasta mais ühel ajal parteist välja, langes põlu alla tegelikult vaid Sepp. Kunagine kõrge keskerakondlane Ain Seppik leiab, et tõenäoliselt sai Sepal erakonna skeemidest villand ja mees võis öelda sõnu, mille tõttu ta kaotas esimehe usalduse. 2013. aastal asutas Sepp ühemehe osaühingu Grivna, mis pakub ärikonsultatsioone.

Toobalist sai kriminaalkorras karistatud peasekretär

Kaitsepolitsei leidis 2012. aastal endise riigikogu liikme ja Keskerakonna peasekretäri Priit Toobali asjade hulgast pea 450 lehekülge toonase sotsiaaldemokraadist riigikogulase Hannes Rummu erakirjavestlusi. Toobali sõnul jõudsid Rummu e-kirjad temani tänu Ivor Onksionile, kes varastas paberid oma initsiatiivil.

Samal aastal avastas riigiprokuratuur, et Toobal oli Keskerakonna kassasse maksnud kahtlase päritoluga sularaha ja selle varjamiseks võltsinud viis kassatšekki. Riigikohus mõistis 2015. aasta novembris Toobali süüdi nii Onksioni jälitustegevusele kihutamises kui ka võltsimises. Karistuseks määrati talle üheaastane vangistus kolmeaastase katseajaga. Kohtuotsus tähendas Toobali parlamendisaadiku karjääri lõppu.

Veel enne, kui riigikohus jõudis Toobali lõplikult süüdi tunnistada, tabas meest järjekordne skandaal. Toobal rahastas riigikogu liikmele ette nähtud kuluhüvitisega oma maakodus «eratanklat». Poliitik valas kolme kuu jooksul Statoilis oma auto paaki ja kanistritesse kütust pea 2500 euro eest. Mees ütles ajalehele Sakala, et tal on kodus alati varuks 100–150 liitrit diislit ja sadakond liitrit bensiini.

Kriminaalkaristusest hoolimata seisis Keskerakond Toobali selja taga edasi. Partei juhatus kinnitas Toobali büroojuhiks kuu pärast kohtuotsuse jõustumist ja esitas ta 2016. aasta märtsis erakondade rahastamise järelevalve komisjoni liikmeks. Toobal taandus tänavu mai keskel üleöö Keskerakonna peasekretäri kohalt ja poliitikast, kuigi oli alles kaks nädalat varem meedias öelnud, et näeb endal veel pikka poliitkarjääri. Väidetavalt oli lahkumise põhjus intiimfotod suhtest noore keskerakondlasega.

Laasile loodi ametikoht prügilasse

Koos Toobaliga oli Keskerakonna kirjaskandaali tõttu kohtu all ka Lauri Laasi. Riigikogu leival jõudis Laasi olla kümme aastat, siis mõistis kohus mehe 2015. aastal süüdi jälitustegevusele kihutamises ja tal tuli ametist lahkuda. Laasi sai karistuseks üheksa kuud vangistust, millest mees pääseb, kui ta ei pane kolme aasta jooksul toime uut kuritegu.

Laasi poliitiline karjäär on kulgenud käsikäes Keskerakonna liidri Edgar Savisaarega. Laasi on olnud Savisaare nõunik nii Tallinna linnavalitsuses kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis. Kui Savisaar oli esimest korda Tallinna linnapea, siis usaldas ta Kristiine linnaosa vanema ameti just Laasile. Samuti sai Laasist riigikogu liige, kui Savisaar oma mandaadist linnapeaameti kasuks loobus.

Alates 2016. aasta jaanuarist on Laasi taas Keskerakonna juhitava Tallinnaga seotud. Mees sai konkursiväliselt tööle Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusesse (endine Tallinna Prügila), kus ta täidab müügi- ja arendusjuhi ülesandeid. Samuti kuulub Laasi MTÜ Vaba Ajakirjandus juhatusse, mis annab välja Keskerakonna häälekandjat Kesknädal.

Näämele lahkumiseks survet ei avaldata

Eelmisel kuul tunnistas Harju maakohus omastamises süüdi Tallinna Kesklinna vanema Alar Nääme. Kohus leidis, et mees on linna raha eest valimisüritusi korraldanud, ja talle määrati rahaline karistus 6300 eurot. Vahetult enne riigikogu valimisi Valgas Nääme eestvedamisel toimunud kontserdid läksid Tallinna linnale kohtu hinnangul maksma umbes 2800 eurot.

Kesklinna vanem ja tema advokaat lubasid kohtuotsuse edasi kaevata. Süüdimõistva otsuse jõustumine tähendaks Näämele töökoha kaotust ja keeldu töötada avalikus teenistuses karistuse kehtivuse lõppemiseni. Nääme ei näe tagasiastumiseks põhjust ning ta kavatseb oma ametikohal jätkata. Abilinnapea Taavi Aas ütles, et toetab Nääme jätkamist, sest ametist vabastamine oleks ennatlik ja võib-olla ka põhjendamatu.

Tuiksoost sai munitsipaalpankur

2014. aasta juulis mõistis kohus pistise võtmises süüdi keskerakondlase Ester Tuiksoo. Süüdistuse järgi nõustus toonane põllumajandusminister eelistama ministeeriumile uute ruumide leidmise konkursil kinnisvara, mis kuulus Merko suuromanikule Toomas Annusele. Vastutasuks pakkus Annus ministrile määramata ajaks tasuta kasutamiseks korterit. Riigikohus määras Tuiksoole karistuseks pooleteiseaastase vangistuse kolmeaastase katseajaga. Peale selle tuli naisel riigituludesse kanda üle 2700 euro.

Pelgalt neli kuud pärast süüdimõistmist tuli ilmsiks, et Tuiksoo on palgatud ette valmistama Edgar Savisaare isiklikku algatust – Ühistupanka. Savisaar selgitas volikogule, et Tuiksoo on olnud tegev Põlvamaa hoiu-laenuühistus ja tal on tänu sellele praktilised kogemused ning kontaktid.

Järvik lahkus ise

Kohus mõistis 2011. aastal pistise võtmises süüdi Tallinna munitsipaalpolitsei ameti endise juhataja, keskerakondlase Kaimo Järviku. Süüdistuse järgi suunas Järvik mupo määratud, kuid maksmata jäetud trahvide menetlemise kohtutäitur Priit Lantinile. Vastutasuks jättis Lantin Järvikule Kaiu vallas bussipeatuse taga asuva silohoidla juurde 9500 eurot, millele mupo juht veel samal päeval järele läks. Kohus karistas Järvikut pooleteiseaastase vangistusega, millest vanglas veetis ta kaks kuud. Kõigest kaks päeva pärast esmast vahistamist esitas mees lahkumisavalduse ja lahkus ka Keskerakonnast.

Lõugas hoidis toolist kinni

Tallinna transpordiameti endine osakonnajuhataja, keskerakondlane Vello Lõugas mõisteti pistise võtmises lõplikult süüdi 2014. aastal. Kohus määras mehele karistuseks kaheaastase tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga.

Kaitsepolitsei pidas Lõugase esimest korda kinni juba 2010. aastal, kuid mees naasis oma ametipostile. Paar kuud pärast vahistamist vallandas transpordiamet Lõugase, kuid ta kaebas endise tööandja kohtusse. Kohus leidis, et amet ei oleks tohtinud Lõugast enne süüdimõistmist lahti lasta. Transpordiamet oli sunnitud mehele kahjud rahaliselt korvama ja ta tööle ennistama. Pärast pikka palgata puhkust ning kemplemist nii hüvitiste kui ka ametikohtade üle esitas Lõugas 2013. aastal ise transpordiametile lahkumisavalduse.

Songisepp võttis perekonnale pistist 

Kohus mõistis 2013. aastal pistise võtmises süüdi veel ühe Tallinna transpordiameti endise töötaja. Toonane ameti direktor Mati Songisepp (Keskerakond) sai kahe äriühingu esindajalt kokku rohkem kui 140 000 eurot pistist, mida ta kasutas poja kardisõiduharrastuse tarbeks. Pensionile läinud Songisepale määras kohus kokkuleppemenetluses karistuseks kolmeaastase tingimisi vangistuse sama pika katseajaga.

Oviir teenis munitsipaalkorteritelt palgalisa

2011. aastal leidis kohus, et Põhja-Tallinna linnaosa valitsuse linnamajandusosakonna juhataja Allar Oviir (Keskerakond) on süüdi pistise võtmises. Süüdistuse järgi võttis mees pea 400 000 krooni väärtuses meelehead. Vastutasuks pikendas Oviir mitu korda munitsipaalkorterite üürilepinguid ja suunas linnaosa ehitustellimusi. Selline tegevus tõi talle tingimisi vangistuse. Pärast altkäemaksu kahtlustust võttis Oviir kohe palgata puhkuse ja oma ametipostile ta enam ei naasnud.

Õispuu mängis advokaadiga kokku

Kohus karistas 2011. aastal Tallinna linnaplaneerimise ameti juhatajat, keskerakondlast Toomas Õispuud pistise võtmise eest tingimisi karistusega. Õispuu sai vandeadvokaat Viktor Kaasikult 10 000 euro suuruse soodustingimusega laenu ja vastuteenena sekkus ta aktiivselt Kaasiku esindatud detailplaneeringu menetlemisse. Paar päeva pärast seda, kui politsei Õispuu kinni pidas, suundus ta puhkusele. Kuu pärast teatas mees, et lahkub omal soovil ametist. 

Märksõnad
Tagasi üles