Sisukord
Kolumnistid
Postimees
08.07.2016
Eesti Tartu ülikoolis nõutuim eriala arstiteadus (1) Dilbert Tallinnas korterit omavad riigikogulased täidavad üüriturgu (5) Palju õnne Male Horoskoop Mälumäng Tagakaas Eesti lühiuudised Tõendid viitavad, et piirivalvuritega juhtus õnnetus Põrgupõhja retkel õpitakse ellujäämiskunsti Vangistatud laevakaitsjate toetuseks lasti lendu õhupallid Majandus VKG tootmise taastamine võimaldab remontida Kohtla-Järve koolid Välismaa NATOt võõrustav Poola mängib ohtlikku mängu (1) Välismaa lühiuudised Turvalogistika ja kohamärkimine on pool töövõitu Bst Vni: mis Varssavi tippkohtumisel saab? Arvamus Kaire Uusen: eestlane välismaal – härra mittekeegi (9) Peeter Langovitsi tagasivaade: põrgumasin komandandi majas Aarne Seppel: maaelu suretamise silmakirjalikkus (11) Juhtkiri: noorte valikud ei anna nutulauluks põhjust Henrik Roonemaa: Facebook on kohutavalt igav (4) Päeva karikatuur: kus uued praamid on? Postimees 1935. aastal: Prantsusmaa jääb erapooletuks Olev Remsu: «kui NATO on kaitseliit, võiks sinna kuuluda ka Nõukogude Liit» - Venemaa ja NATO suhetest (16) Sport Spordi lühiuudised Rasmus Mägi olümpia peaproov lõppes valusalt Nõmme Kalju tegi imet Mätas: sellist naudingut pole spordist varem saanud Energiat säästvad Eesti tuuletaltsutajad Võitu jahivad kolm kanget ja näljased eestlased Portugal lõikab kasu oma koloniaaltaustast (2) Läti suur unistus jõuab aina lähemale Tallinn Tallinna vanalinnas algasid keskaja päevad Tartu Hansapäevad nagu ikka –suur laat ja palju melu Kohtukull osutus kajakate ees võimetuks Katkuoht ajas farmeri naabrusest sigu kokku ostma Triatloni programmi tuleb hulk uuendusi Alatskivi vallavanem: loodus tuli meid nuhtlema Männilinnas hüüavad taas suvised pillid Papa Jannsen ja plikaeas Koidula valatakse Tartus pronksi (3) Ökorõivaste valik saab Eestis peagi täiendust Mootoriõline mäng Meelelahutus Koomiks Sudoku

Henrik Roonemaa: Facebook on kohutavalt igav

3 min lugemist
Henrik Roonemaa FOTO: Peeter Langovits

Juuni alguses täitus kuu aega sellest päevast, mil ma kustutasin oma telefonist Facebooki ja äpi. Suhtlusäpi Messenger sai kenasti alles jätta. Facebooki vaatan arvutis endiselt, aga kaasas endaga enam ei kanna.

Facebooki olemus on pidevas muutumises ning mu probleem polnud selles, et ma oleks seda ennasthävitavalt palju tarbinud, sest see on nii mõnus. Facebook on ennast ise igavaks algoritmistanud ja see on suur probleem.

Alguses sõprade-tuttavatega ühenduse pidamiseks mõeldud võrgustikust on nüüdseks saanud meediakanal. Vähemalt minu võrgustikus postitavad inimesed oma elu kohta seal väga vähe, selle asemel on uudised, tuttavate ja pooltuttavate kommentaarid nendele; debatt, diskussioon, tõed, pooltõed ja valed ning sekka mõni müügikuulutus või nõuküsimimine telefoni ostmisest kuni mutilõksudeni.

Peenemalt saab selle kohta öelda, et müra ja signaali suhe on paigast ära. Infot on palju, enamik sellest on aga müra ning kasulikku või huvitavat on liiga vähe.

Selles muutuses on kaks poolt. Esiteks on Facebook ise lõpmatult oma uudisvoo algoritmi putitanud ning kitsalt sõprade võrgustikust ongi saanud väga lai aken maailma. Teiselt poolt on inimesed ise muutuva Facebookiga kohanenud ning isiklike asjade postitamist kõvasti vähendanud.

Facebook teab seda ise väga hästi. Paar kuud tagasi tuli välja statistika, mille järgi on originaalpostituste tegemine Facebookis vähenenud 21 protsenti. Facebook on professionaliseerunud, muutunud peaaegu et institutsiooniks ning inimesed tunnevad, et nende igapäevastele pisiasjadele pole seal enam kohta. Samas ei suuda ega saagi Facebook otsustada, et ta ongi siis juba täielikult meediakanal, vaid tahab ühte kohta kokku panna perefoto, telefonikõne parima sõbraga, suguvõsa kokkutuleku, Postimehe, Soovi, Kanal 2 ja valitsuse pressiteated. Ning lasta algoritmil otsustada, millisel hetkel mida igale inimesele parajasti näidata.

Kui see toimiks, oleks tegu geniaalse asjaga. Enam-vähem üks ja ainus koht internetis, mida üldse kellelgi vaja peaks olema. Ega see ilmaasjata ole konkurentsitult maailma kõige suurem sotsiaalvõrgustik.

Nüüd on Facebook otsustanud, et tõmbab meediakanaliks olemist tagasi ning muudab taas oma uudisvoo algoritmi. Suurema kaalu saavad pere ja sõprade tehtud originaalpostitused ning meediakanalite ja teiste firmade lehekülgede postitused ei ilmu inimeste uudisvoogu enam nii suure tõenäosusega. Ehk teisiti öeldes: Facebook proovib inimnäolisemaks tagasi minna.

Aga ka siin on probleem: isegi kui nad suudavad seda teha, ei muutu sisu sellest eriti huvitavamaks. Kui see oleks uuesti kitsamalt mu sõprade võrgustik ja nad tõesti kirjutaksid seal, kuidas neil läheb, siis oleks üks asi. Ma ei taha teada, mida mitusada inimest, keda ma natuke tean, arvavad Taavi Rõivasest või Prodigy kontserdist. Mind ei huvita, kas ühe mu ülikooliaegse tuttava lapsel on köha. Ja mind ei huvita, et üks mu tööalane tuttav on praegu tööasjus Brüsselis. See kõik on müra ilma erilise signaalita. Liiga palju müra.

Me oleme kõik koos osalised suures inimeksperimendis, mida tehnoloogiafirmad meie peal teevad. Me isegi ei tea, kas telerid rikuvad silmi või kas mobiiltelefonid tekitavad vähki ei või tekita, aga need on olnud meiega juba mitukümmend aastat. Facebook ja muud sotsiaalvõrgustikud on olnud meiega vaid mõne aasta ning mitte keegi maailmas ei tea, mis on nende tegelik roll ja väärtus inimestele ning millisel kujul nad lõpuks püsima jäävad.

Neis on peidus mingi erakordselt suur väärtus, see on selge. Inimeste ühendamine ei ole tühine asi ning Facebooki probleemid ei anna kellelegi põhjust tulla ütlema, et saite nüüd, mida mina siis algusest peale rääkisin. Aga küsimus, kuidas olla korraga väike ja intiimne ning suur ja avatud, on endiselt õhus.

Kui keegi on kunagi mõelnud, mis tõukab Facebooki lõpuks troonilt, siis see võib see olla, kuigi on väheusutav. Esiteks on inimesed Facebookiga juba nii harjunud ning teiseks ongi paljudele teiste inimeste elude elamine palju huvitavam kui enda oma.

Seotud lood
07.07.2016 09.07.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto