Sisukord
Arvamus
Postimees
08.07.2016
Eesti Tartu ülikoolis nõutuim eriala arstiteadus (1) Dilbert Tallinnas korterit omavad riigikogulased täidavad üüriturgu (5) Palju õnne Male Horoskoop Mälumäng Tagakaas Eesti lühiuudised Tõendid viitavad, et piirivalvuritega juhtus õnnetus Põrgupõhja retkel õpitakse ellujäämiskunsti Vangistatud laevakaitsjate toetuseks lasti lendu õhupallid Majandus VKG tootmise taastamine võimaldab remontida Kohtla-Järve koolid Välismaa NATOt võõrustav Poola mängib ohtlikku mängu (1) Välismaa lühiuudised Turvalogistika ja kohamärkimine on pool töövõitu Bst Vni: mis Varssavi tippkohtumisel saab? Arvamus Kaire Uusen: eestlane välismaal – härra mittekeegi (9) Peeter Langovitsi tagasivaade: põrgumasin komandandi majas Aarne Seppel: maaelu suretamise silmakirjalikkus (11) Juhtkiri: noorte valikud ei anna nutulauluks põhjust Henrik Roonemaa: Facebook on kohutavalt igav (4) Päeva karikatuur: kus uued praamid on? Postimees 1935. aastal: Prantsusmaa jääb erapooletuks Olev Remsu: «kui NATO on kaitseliit, võiks sinna kuuluda ka Nõukogude Liit» - Venemaa ja NATO suhetest (16) Sport Spordi lühiuudised Rasmus Mägi olümpia peaproov lõppes valusalt Nõmme Kalju tegi imet Mätas: sellist naudingut pole spordist varem saanud Energiat säästvad Eesti tuuletaltsutajad Võitu jahivad kolm kanget ja näljased eestlased Portugal lõikab kasu oma koloniaaltaustast (2) Läti suur unistus jõuab aina lähemale Tallinn Tallinna vanalinnas algasid keskaja päevad Tartu Hansapäevad nagu ikka –suur laat ja palju melu Kohtukull osutus kajakate ees võimetuks Katkuoht ajas farmeri naabrusest sigu kokku ostma Triatloni programmi tuleb hulk uuendusi Alatskivi vallavanem: loodus tuli meid nuhtlema Männilinnas hüüavad taas suvised pillid Papa Jannsen ja plikaeas Koidula valatakse Tartus pronksi (3) Ökorõivaste valik saab Eestis peagi täiendust Mootoriõline mäng Meelelahutus Koomiks Sudoku

Aarne Seppel: maaelu suretamise silmakirjalikkus

2 min lugemist
Aarne Seppel FOTO: Erik Prozes/Postimees

Haldusreform oli aastaid teatud poliitikute sõnavaras väärt kaigas, millega sai vehkida nii valimiste eel kui ka vahel. Polnud ohtu, et tegelikult ka midagi tegema peaks. Nüüd on olukord muutunud ja et sõnadele rohkem kaalu anda, on mängu toodud riigireform.

Poliitikud, ametnikud ja muidu tähtsad inimesed peavad debatte, paneele ja mõttekodasid. Kokku on korjatud palju häid mõtteid.

Asjast ka. Igasugune Eesti riiki põhjalikumalt korraldav reform peab arvestama: inimesi jääb vähemaks ja üha enam liigutakse n-ö tõmbekeskustesse, mis enamasti tähendab paraku pealinna ja selle lähiümbrust. Demograafilisele olukorrale on küll käega löödud, kõmavad loosungid rahvaarvu ei paisuta. Lihtsam on sirge seljaga kinnisilmi regionaalpoliitikast rääkida.

Maanteeamet tutvustas ameti reorganiseerimisplaani. Lühidalt panevad nad üha enam rõhku e-teenuste arendamisele, füüsiliste teenuste kvaliteedile ja teenindusbüroode töö korraldamisele, nii et see vastaks tegelikkusele. Otse loomulikult on selle lisaeesmärk ka avaliku raha säästlik ja mõistlik kasutamine. Ameti kodulehelt on lihtsalt leitav nii uudis, muudatusi esitlevad slaidid kui ka muudatuste aluseks olev statistika.

Juba samal päeval selgus, et osa poliitikuid on enam-vähem aru saanud ainult sellest lausest, kus öeldi, et A- ja B-kategooria sõidueksamite vastuvõtmine koondatakse esialgu kaheksasse, hiljem kuude linna. Põhjuseks toodi nii parem kvaliteedikontroll kui ka korruptsiooniohu vähendamine.

Eri erakondade eri tasemega poliitikud võtsid kiiresti ruupori välja: tegemist on maaelu suretamisega! Enne riigirefomi poolt ei hääleta, kui plaan on tühistatud. Kindla soovi maanteeameti plaan põhja lasta võtab aga kokku järgnev tsitaat: «Asja on vaja võtta kompleksselt ja kooskõlas haldusreformi läbiviimisega.» Eesti keeles tähendab see: unustage ära, seda ei juhtu mitte mingil juhul.

Heaks kaikaks kõlbab nii regionaalpoliitika kui ka riigireform. Tekitab tunde, et vat mina olen õige mees ja seisan lihtsate inimeste huvide eest. Üks õige riigireform vähendab halastamatult muidusööjate ametnike armeed, katab kogu Eesti ühtlaselt riigiametite peakontoritega, toob kõik avalikud teenused ka kõige eraklikuma majapidamise lähedusse ning justkui võluväel hoiab kokku maksumaksja raha.

Kui nüüd aga maanteeameti jutt rahulikult lõpuni lugeda, siis saame teada, et praegu on ametil 17 teenindusbürood ja pärast reformi jääb alles... 17 bürood. Tõsi, kõik neist ei jää lahti kõigil nädalapäevadel, aga kõik nad on endiselt alles. Füüsiline teenus on kõige kallim. Kui selle asemel õnnestub inimesi suunata e-teenuseid kasutama, siis peaksid kõik rahul olema.

Üks asi veel. Amet ise ei ole välja toonud, kui palju muudatuste mõjul sedasama legendaarset maksumaksja raha kokku hoitakse, aga millegipärast leiavad kõik ruuporisse pasundavad poliitikud, et kokkuhoid on kuidagi alaväärne, vähetähtis ja peaaegu et põlastusväärne. Samas pole keegi välja lugenud, et maanteeameti üks eesmärk on oma töötajatele, eriti aga sõidueksamite vastuvõtjatele, maksta konkurentsivõimelist palka. Vähem töötajaid, paremad teenused, konkurentsivõimeline palk – kõlab nagu üks väga hea tükk riigireformi.

Seotud lood
    07.07.2016 09.07.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto