Sisukord
Juhtkiri
Postimees
08.07.2016
Eesti Tartu ülikoolis nõutuim eriala arstiteadus (1) Dilbert Tallinnas korterit omavad riigikogulased täidavad üüriturgu (5) Palju õnne Male Horoskoop Mälumäng Tagakaas Eesti lühiuudised Tõendid viitavad, et piirivalvuritega juhtus õnnetus Põrgupõhja retkel õpitakse ellujäämiskunsti Vangistatud laevakaitsjate toetuseks lasti lendu õhupallid Majandus VKG tootmise taastamine võimaldab remontida Kohtla-Järve koolid Välismaa NATOt võõrustav Poola mängib ohtlikku mängu (1) Välismaa lühiuudised Turvalogistika ja kohamärkimine on pool töövõitu Bst Vni: mis Varssavi tippkohtumisel saab? Arvamus Kaire Uusen: eestlane välismaal – härra mittekeegi (9) Peeter Langovitsi tagasivaade: põrgumasin komandandi majas Aarne Seppel: maaelu suretamise silmakirjalikkus (11) Juhtkiri: noorte valikud ei anna nutulauluks põhjust Henrik Roonemaa: Facebook on kohutavalt igav (4) Päeva karikatuur: kus uued praamid on? Postimees 1935. aastal: Prantsusmaa jääb erapooletuks Olev Remsu: «kui NATO on kaitseliit, võiks sinna kuuluda ka Nõukogude Liit» - Venemaa ja NATO suhetest (16) Sport Spordi lühiuudised Rasmus Mägi olümpia peaproov lõppes valusalt Nõmme Kalju tegi imet Mätas: sellist naudingut pole spordist varem saanud Energiat säästvad Eesti tuuletaltsutajad Võitu jahivad kolm kanget ja näljased eestlased Portugal lõikab kasu oma koloniaaltaustast (2) Läti suur unistus jõuab aina lähemale Tallinn Tallinna vanalinnas algasid keskaja päevad Tartu Hansapäevad nagu ikka –suur laat ja palju melu Kohtukull osutus kajakate ees võimetuks Katkuoht ajas farmeri naabrusest sigu kokku ostma Triatloni programmi tuleb hulk uuendusi Alatskivi vallavanem: loodus tuli meid nuhtlema Männilinnas hüüavad taas suvised pillid Papa Jannsen ja plikaeas Koidula valatakse Tartus pronksi (3) Ökorõivaste valik saab Eestis peagi täiendust Mootoriõline mäng Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: noorte valikud ei anna nutulauluks põhjust

2 min lugemist
Tartu ülikool. FOTO: Margus Ansu / Postimees

Noorte erialavalikud pakuvad meile huvi õige mitmel põhjusel. Siin saavad kokku erinevad tegurid, alates noorte enda eeldustest, huvidest ja nende kujutlustest, milline üks või teine valdkond on, kuni tööturu ootusteni ning arusaamadeni, millise eriala inimesi võiks ühiskonnas tulevikus rohkem tarvis olla.

Enamasti rõhutavad tööandjate organisatsioonid insenerierialade, loodusteaduste ning arvutitehnika ja informaatika olulisust. Viimaste puhul on lausa ilmselge, et kuigi informaatikuid koolitatakse mitu korda rohkem kui varem, jaguks tööturul ikkagi kohti veel rohkematele.

Teiselt poolt ei anna Eesti praegune tegelikkus põhjust suureks nutulauluks. Kui võrdleme ennast «jõukate riikide klubi» OECD 35 riigi keskmisega, siis ei paista arvud sugugi pahad. Eestis omandab iga kolmas magistriõppe lõpetanu kraadi just loodus- ja täppisteaduste või inseneriteaduse, tootmise ja ehituse valdkonnas. OECDs keskmiselt saab neis valdkondades magistriastme lõpetanu kraadi aga vaid iga viies. Võib-olla tõesti võiks Eestis nende osakaal veel suurem olla. Siiski tasub märgata, et maailma jõukaimates, inimeste otsustusvabadust austavates riikides ei õnnestu üldjuhul väga palju rohkem loodus- ja insenerialade poole kaldu olekut saavutada.

Viimases ajakirja Horisont numbris ütleb tööturu uurimisele pühendunud professor Raul Eamets: «Müüdid, et meil on liiga palju «pehmete» teaduste lõpetajaid, ei pea vett. Majanduse ja juura lõpetajaid vajatakse igas valdkonnas, riigiteaduste lõpetajatest lähevad avalikku sektorisse ainult pooled ja ülejäänud lähevad erasektorisse, mis kummutab veel ühe müüdi.»

Loomulikult ei ole ka õige kõiki ülejäänud erialasid, eluteadustest humanitaaraladeni kuidagi majandusvaenulikeks kuulutada. Arstierialade populaarsuse üle võib kindlasti rõõmu tunda. Suur konkurss tagab, et tulevased tohtrid on valitud võimekaimate seast. Pikas plaanis ei pruugi aga olukord selliseks jääda. Meist jõukamate Euroopa riikide ülikoolid ei suuda sugugi piisavalt arste koolitada. Tundub, et «liiga rikaste maade» noored ei ole valmis valima eriala, mille õppimine nõuab nii talenti kui ka suurt töökust ja tähendab edaspidigi palju rasket tööd keskklassi palga eest. Meenutagem kas või seda, et Ühendkuningriigis on üle kümnendiku kõigist meditsiinitöötajatest pärit just Ida-Euroopast.

Mõistagi vajab kogu tööturg ning ka erasektor selle osana nii humanitaare kui ka kunstnikke. Küsimus on selles, kuidas toetada ja arendada inimeste loomupäraseid kalduvusi nii, et nad leiaksid endale tööturul sobiva rakenduse. Kui näiteks kunstiakadeemias oli suurim konkurss graafilise disaini erialale, siis ei saa neile noortele kuidagi ebapraktilisust ette heita, sest just sedalaadi oskusi vajatakse muuhulgas kõikvõimaliku virtuaalse reaalsuse loomisel. Ilmselgelt ei saa me ka rahvusvahelises turunduses hakkama inimesteta, kes tunneks võõraid kultuure. Samuti tasub meeles pidada, et kui ülikoolide tähtsaim panus ühiskonda on lõpetajate mõtteavaruse, teadmiste ja oskuste kvaliteet, siis seda pole võimalik saavutada ilma tipptasemel teaduseta. Näiteks, kui sureb välja teoreetiline matemaatika, oleme peagi suures hädas enamiku teiste teaduste arendamise ja õpetamisega ning võime majandushüppest unistama jäädagi.

Seega ei peaks ilmselge praktilise suunitlusega erialasid, alusteadusi ja pehmeid valdkondi üksteisele ei- ja jah-vormis vastandama. Ühiskonna jaoks on küsimus enam-vähem mõistlike proportsioonide saavutamises ning selles, et õpetus oleks kõrgel tasemel. Noorele inimesele on aga peale tööturutarkade sõnumite tähtsad tema enda huvid ja unistused. Erialavalik on vaid harvade jaoks lõpuni ratsionaalne kalkulatsioon.

Seotud lood
    07.07.2016 09.07.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto