Sisukord
Arvamus
Postimees
17.02.2020
Toetuste arestimine külvas abivajajates segadust Eesti Apteegireformi ilmselt enam ei väära Soome meri andis välja pool aastat kadunud pärnaka Valvekaamera õppesõiduautosse? Pigem mitte (1) Aevastamishooaeg varsti käes Majandus Eripärased hotellid raputavad Tallinna Jahenev tööturg vähendab nõudlust töökäte järele 2500 ühendust taotlevad tuludeklareerijate annetusi Välismaa Karmid piirangud näivad pidurdavat viiruse levikut Hiinas Kaljulaid: Euroopa peaks suutma rohkem ise hakkama saada Tosin sõjandustrendi: mida ütleb maailma kohta raport «World Military Balance 2020»? Põhilise julgeolekumurena jäid Müncheni konverentsil kõlama Hiina ja Liibüa Arvamus Juhtkiri: läänetuse lainetus Toomas Toomsalu: sääsereis ja surmakutsar Mart Raudsaar: sõnavabadus ei tähenda ajuvabadust (1) Madis Somelar: minister peaks õpetajatega arvestama Kristjan Vassil: kliinikum vajab muutusi Kultuur Svetlana Aleksijevitš: kirjutamisel juhindun vaistust Anu Raua kunstiteos kroonib Tartu rahu lepingut Elutoasõbralikuks tehtud õuduslugu Sport Vana rekordi alistanud Nazarov: ma ei oodanud sellist aega Taas maailmarekordit nihutanud Duplantis: kavatsen tulevikuski piire kompida Loginov jäi norralaste hammaste vahele Guardiola-ajastu lõpp Manchester Citys? PM ROOTSIS ⟩ Evans näitas, et MM-tiitel on tänavu väga lahtine Tartu Kümmekond entusiasti läbis pika Tartu maratoni raja joostes Laest kukkunud krohvilahmakas sundis spordisaali sulgema Linn tahab nõudeid äpitaksodele karmistada Vehkleja Julia Beljajeva kella ei vaata Romantiline ja suviselt muretu «Talve» Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: Varssavi tippkohtumise sõnum Venemaale

2 min lugemist
NATO tippkohtumine Varssavis FOTO: AFP / Scanpix

NATO tippkohtumine Varssavis on midagi, millest viimastel kuudel räägitud ja kirjutatud palju ning iseenesest on see, mida 8.-9. juulil Poola pealinnas riigipeade ja valitsusjuhtide tasemel otsustatakse üldjoontes juba ammu teada. Küsimus milliste riikide pataljonid konkreetselt Balti riikidesse ja Poola tulevad on pigem teisejärguline, peamine on siiski see, et Varssavi tippkohtumine saadab Venemaa juhtkonnale selge sõnumi liikmete ühtsusest tegevusel alliansi idatiival.

Peale Venemaa Ukraina-vastast agressiooni 2014.-2015. aastal on kardinaalselt ümbervaadatud lääne Venemaa-suunaline poliitika ning Varssavi on neil päevil vaid kohaks kus see lõplikult vormistatakse. Põhimõtteliselt on Venemaast, kelles enne nähti strateegilist partnerit ja ka postsovetliku ruumi julgeoleku stabiilsuse garanti, saanud lääne strateegiline vastane ja ebastabiilsuse allikas.

Julgeolekuolukord meie regioonis on tänaseks võrreldes 2014. aasta-eelsega oluliselt muutunud ning seetõttu keskendutakse Varssavis justnimelt paljus Läänemere idakaldale ja Mustale merele. Baltikumi ning Poolasse tulevad NATO liitlaste roteeruvad pataljonid ning Mustale merele sõjalaevade üksus.

Venemaad on need plaanid vihastanud, kuid rääkida, nagu provotseeriksid neli pataljoni Venemaad või kujutaksid tema julgeolekule ohtu ei saa. Seda on väga hästi kokku võtnud Riigiduuma kaitsekomisjoni esimees, eruadmiral Vladimir Komojedov, kes on selge sõnaga öelnud, et liitlaste pataljonid Baltikumis ei kujuta Venemaale absoluutselt mingit julgeolekuohtu, kuid nende kohalolek endistes nõukogude vabariikides mõjub Venemaale iseenesest ärritavalt. Venemaa on ähvardanud küll vastusammudega, kuid arvestades kokkukuivanud eelarvetulusid ning peaminister Dmitri Medvedevi hiljutist ettepanekut külmutada selle kümnendi lõpuni sõjalised kulutused, käib sõjaline vastasseis läänega Venemaale pikemas perspektiivis üle jõu.

Kõigele vaatamata peegeldab Varssavi tippkohtumise agenda seda, et Venemaa on saavutanud siiski poliitilise ja diplomaatilise võidu, kuna päevakavast on maas NATO edasine laienemine. Näib, et see on pikemaks ajaks külmutatud, kuna Montenegro liitumisprotsess tammub piltlikult öeldes juba pikemat aega paigal ning veel möödunud aasta lõpus ja selle aasta alguses lootsid Gruusia liidrid, et riigile antakse Varssavis NATO-liikmelisuse tegevusplaan või kas või lootust selle saamiseks, millele siiski selgelt mõnede NATO riikide, eelkõige Saksamaa poolt on otsustavalt ilmselt pikemaks ajaks kriips peale tõmmatud.

Lääne eesmärk on vastasseisu Venemaaga mitte teravamaks ajada kui Venemaa enda juhid selle juba ajanud on. Kuid teisest küljest tähendab see mitmetele Venemaa naaberriikidele, nagu Moldova, Ukraina ja Gruusia jätkuvat ebamäärasust. Lähitulevikus vajaksid selget sõnumit siiski ka need riigid.

Seotud lood
15.02.2020 17.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto