Sisukord
Arvamus
Postimees
12.07.2016
Eesti Tagakaas Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Riiklik ohvrite register (4) Horoskoop Tagakülg Yana Toom külastas Bashar al-Assadit Uputused jäävad Tallinna piinama edaspidigi Türi valla väikefarmis tuvastati sigade Aafrika katk Tallinna teletorn tähistas oma 36. sünnipäeva Teises kvartalis sai enim annetusi IRL Merd ei tohi lollitada, ise ei tohi loll olla Majandus Jahtklubi ja turvafirma ei vastuta varastatud kaatri eest Tere saneerimiskava sai ekspertidelt hävitava hinnangu Välismaa Terror võtab sihikule islamimaade valitsejad PERSOON: Stahhanovlasest võistleja Välismaa lühiuudised Saksa uusaastaöiste ahistamiste ohvriks langes tegelikult ligi 1200 naist Arvamus Heldur Meerits: ka riigi raha ei tule seina seest (24) Lugeja kiri: ma sain trahvi (3) Mart Helme vastus Jaak Uibu pöördumisele: rahvus- ja iibepoliitika peabki olema fookuses (4) Lauri Hussar: kas dirigendil on aega… (5) Roomet Sõrmus: peaminister, oleme faktides täpsed! (5) Maarja Vaino: mina ja minu mina (9) Juhtkiri: Europarlamendi liikmed Süürias Hitleri kätt surumas (6) Postimees 1996. aastal: korruptsiooniohvrite memoriaal Eerik-Niiles Kross: märgiline visiit diktaatori juurde (7) Päeva karikatuur Kultuur Ooperigurmee Pärnus Sport Lõplikult paigas – Portugali jalgpall ongi igas mõttes parim! (3) Spordi lühiuudised Portugali koondise füsioterapeudi eestlannast elukaaslane: kogu riik elab ja hingab jalgpalli (6) Kangert: lõpuks annab tunda, et olen liiga palju suurtuure sõitnud Korvpallikoondis proovib kivist vett välja pigistada Lõppenud EMi märksõnad: pallita mäng ja treeneri kunsttükk Levadia vahetas Ratnikovi vana tuttava Prinsi vastu Tarbija Facebook, Periscope ja Twitter astuvad telekanalite mängumaale Meelelahutus Koomiks Sudoku

Heldur Meerits: ka riigi raha ei tule seina seest

2 min lugemist
Heldur Meerits FOTO: Peeter Langovits

Kui poliitik tahab edukas olla, peab temas kindlasti ka jõuluvana jooni olema. Olgu mureks siis looduskaitse või kooliharidus või maaelu kängumine, ikka tasub kinnitada poolehoidu lisaraha eraldamisele. Valijad tahavad näha võitlust murekohtadega ning mis saab olla parem võitlus kui lisaraha jagamine.

Võitlus käib ja plusspunktid kogunevad! Iseasi muidugi, kas võitlusel on ka tulemusi. Ent kui on aeg tibusid lugeda, on tavaliselt käes juba järgmine valimisperiood ning valijad vanad mured unustanud. Või siis äärmisel juhul saab tulemuste puudumise ajada nelja aastaaja süüks.

Ka maaelu on valdkond, mille pärast muretsemine on käinud aastakümneid, kuid nõutud ja lubatud tulemusi ei paista kuskilt. Kas siis olid valed tööriistad kasutusel või jagati lihtsalt liiga vähe raha? Siiski on ka muu võimalus: võideldakse selliste jõududega, mida pole lootustki võita.

Eestis hakkasid inimesed maalt linna liikuma 19. sajandi lõpust. Kõigepealt rahvastikuplahvatuse tõttu, kui talud ei suutnud kasvavat inimeste hulka ära toita. Hiljem järjest rohkem ka linna pakutavate teenimisvõimaluste, ent ka parema elukvaliteedi tõttu. Nii on linna- ja maarahvastiku vahekord kaldunud järjest enam linna kasuks. Ning toimunud on see riigikorrast sõltumata.

Paralleelselt näeme uuel iseseisvusajal nii rahvastiku kahanemist kui ka vananemist. Praegu näeme seejuures alles õisi, marjad on veel tulemas. Rahvastiku üldarv annab petliku mulje, vaadake parem Eesti elanike arvu aastakäikude kaupa – midagi rõõmustavat selles tulevikus pole. Ning meie kontekstis tuleb küsida, kas neid inimesi jätkub ka nii linna kui maale. Kardetavasti mitte.

Territooriumi poolest pole Eesti sugugi väike, meiega samas suurusjärgus on ka Slovakkia, Taani, Holland ja Šveits, Belgia lausa kolmandiku võrra väiksem. Kuid elanikke on nendes maades tunduvalt rohkem. Kui kõik Eesti elanikud elaksid Harju maakonnas, oleks rahvastiku tihedus Harjumaal endiselt väiksem kui Hollandis... Vastavalt on siis elu korraldamine Eestis ka kallim. Ent raha ei tule isegi riigil seina seest.

Nii ongi tarvis teenuste osutamist korraldada ja ümber korraldada olukorra järgi. Ning see pole üksnes avaliku sektori probleem. Kaubanduskettidel on omad kaupluseformaadid, väiksematesse linnadesse jagub vaid väiksemaid kauplusetüüpe. Ka pangaautomaate ei külvata valimatult iga metsa alla. Nii nagu era-, nii pole ka avalikul sektoril lõpmata palju raha. Kui tahame ühtlasi ka teenuste kvaliteedi tõusu, siis pole ümberkorraldustest pääsu.

Maanteeameti näitel näeme, et ümberkorralduste puhul peetakse teraselt silmas ka kvaliteeti, kuid ometigi ei saa elu edasi minna täpselt nii nagu eile ja üleeile. Ei maksa unustada, et kõigepealt lahkuvad inimesed, alles seejärel teenused.

Kurvastades maaelu pärast, ei tohiks unustada ka linnu. Linnad on ikka olnud progressi vedur. Nii teadus kui ka kultuur on uusi rajajooni ületanud just linnades. Maarjamaal me aga kurdame, et Tallinn moodustab liiga suure osa Eestist. Võib-olla, aga Tallinn pole selles küll süüdi.

Maailma, aga ka Euroopa mastaabis pole Tallinn sugugi suurlinn, vaid pigem keskmine. Ent õnneks täidab ta oma rolli kultuuriveduri ja majanduskeskkonnana talutavalt. Ehkki Tallinn võiks olla tunduvalt suurem, oleks teda kultuuri- ja teaduskeskkonnana palju enam põhjust kiita. Ning on vaid Eesti väiksuse häda, et meie kahest tõelisest linnast jääb maaelu jaoks sedavõrd vähe inimesi üle.

Seotud lood
    11.07.2016 13.07.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto