Diletant taktikepiga ehk Minu esimesed käevibutused orkestri ees

Dirigent Ingrid Roose Järvi Akadeemia meistrikursustel Foto: Erik Prozes

Möödunud nädalal sai alguse järjekordne Järvi akadeemia, kus lisaks puhkpilli- ja keelpillimängijatele lihvivad oma oskusi ka 24 noort dirigenti.

Et Neeme Järvi pole lihtsalt tuntud nimi, vaid rahvusvahelise kuulsusega maestro, soovis kursusel osaleda peaaegu sada dirigenti kogu maailmast. Nende hulgast valiti 24 paremat Hiinast Tšiilini ning õnn naeratas vaid viiele eestlasele. Või kui päris täpne olla, siis kuuele.

Oleks ilmne vale väita, et mõte võimalusest astuda kasvõi viivuks orkestri ette ja saada Järvilt juhtnööre, ei võtnud mul käsi värisema. Esiteks kasvõi seetõttu, et ma pole kunagi juhatanud ühtegi koori, rääkimata orkestrist. Teiseks, et Neeme Järvi on, noh, Neeme Järvi, ning kolmandaks põrnitseb mind kogu selle aja rohkem kui küsiva näoga mitukümmend orkestranti.