Sisukord
Juhtkiri
Postimees
13.07.2016
Eesti Toom oleks piiril hirmu pärast peaaegu tagasi pööranud (10) Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Horoskoop Küberneetiline kotermann annab purjetajale eelise Toom poseerib fotol Euroopat õhku lasta ähvardanud ülemmuftiga (1) Tagakülg Eesti vanim traktor tegi käivitumisel korralikku põrgulärmi Majandus Majanduse lühiuudised Maksuamet hakkab tihedamalt Lätist tulevate viinarallitajate autosid kontrollima (6) Välismaa Toom oleks piiril hirmu pärast peaaegu tagasi pööranud (10) F-35 vastamisi Eestit kaitsva Eurofighteriga Toom poseerib fotol Euroopat õhku lasta ähvardanud ülemmuftiga (1) Itaalias põrkasid kokku reisirongid May alustab peaministrina Ajaloo kalleim militaarprojekt tõusis õhku (8) Välismaa lühiuudised Poola analüütik: neli pataljoni pole invasioonijõud (1) Arvamus Mart Raudsaar: näljaste noorte pealetung (1) Andrei Kuzitškin: näiteid sellest, kuidas Eesti venelased mind vihkavad (29) Tiit Tammaru: miks Tallinn venestub? (12) Aivar Reinap: kahe näoga andmekaitse (1) Päeva karikatuur Juhtkiri: rahvuslik segregatsioon: ühele mure, teisele siht (6) Postimees 1993. aastal: eile lõppes Rock Summer Kultuur Apokalüptilisuseni tõusvad sõnumid Peterburist Pärnus algab XXX filmifestival Diletant taktikepiga ehk Minu esimesed käevibutused orkestri ees Sport Spordi lühiuudised Wimbledoni võidu tõid serv ja enesekindlus Golfi suur tagasitulek on juba varakult surma mõistetud? Kellest saavad Euroopa jalgpalli valitsejad? Kergejõustiku hea seis ja küsimärgid Mägi kohal Pargisõidus olümpiat sihtiv eestlanna harjutab koos Sildarudega Tallinn Patarei pannakse sügisel kinni Tartu Pime mees võitleb ühistu juhtide ja poriga Tõnis Lukas: toit on osa ERMi näost ja loodame sellega ka tulu teenida (5) Linnasüda pea nädal suletud. Kas õigustatult? (2) Ülikooli vaim tähistab väärikat sünnipäeva Järvefestivalil lendavad laastud ja soomused Lelude annetaja on hinges ilmarändur Annelinna külje alla kerkib uus elurajoon (4) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: rahvuslik segregatsioon: ühele mure, teisele siht

2 min lugemist
Karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts

Ruumiline segregatsioon Eestis süveneb ning eesti ja vene emakeelega rahvusrühmad kolivad Eestis teineteisest pigem eemale, selgus ajakirjas Demographic Research avaldatud Tartu Ülikooli teadlaste artiklist, mida esmaspäevane (11.07) Postimees tutvustas põhjalikumalt. Suvises meediapildis võib mõnigi oluline ühiskondlik teema pälvida leiget tähelepanu, kuigi kõnealuses valdkonnas peaksime olema iseäranis ettenägelikud, et vältida raskeid tagajärgi.

Soov elada omakeelses kogukonnas on ühelt poolt mõistetav ja loomulik, teiselt poolt kätkeb see tendents ohte. Juba varajane etniline segregatsioon, mis algab lasteaia- või koolieast, ei loo seda erinevust, mis võiks rikastada. Tekivad täiesti eraldi võrgustikud, mis omavahel ei kattu. Peaaegu ükskõik millise info liikumine võib sellisel juhul tekitada arusaamatusi ja vastuolusid. Eesti valdavalt venekeelsete piirkondade puhul oleme seda näinud.

Viimast saame kahjuks väita mitme Euroopa riigi kogemuse valguses. Üks asi on saada maitseelamusi rahvusrestoranis või osaleda mõnel värvikal kultuuriüritusel. Hoopis teine olukord tekib, kui etnilise kihistumisega samal ajal ja samas kohas areneb välja sotsiaal-majanduslik kihistumine. Kui meie silmade all sünnib geto, peaksime olema suutelised seda vältima.

Aga kui ühiskonnas leidub jõude, kes ei taha seda teha, vaid vastupidi, teevad kõik, et erisused süveneksidki? Üks vastus etnilise segregatsiooni vältimisel on kindlasti peidus koolivõrgus ja haridussüsteemis üldse, millele viitab Postimehe arvamusküljel rändeuurija Tiit Tammaru. Meenutades viimatisi arutelusid eesti- ja venekeelse hariduse teemal, tuleb paraku meelde näiteks osa Keskerakonna poliitikuid, kes ongi oma agenda ehitanud suuresti üles vastasseisudele, mille kaudu üritatakse iga hinna eest poliitilist profiiti lõigata. Ning sõnumite edastamiseks kõlbab kõik – eks räägi seda keelt ka Yana Toomi visiit Süüria diktaatori juurde ja iseäranis selle avalik selgitus.

Just etniline segregatsioon soosib ka nii-öelda munitsipaalerakondlust, nagu see pealinna näitel kujukalt paistab. Hääled saadakse kokku, kuid ühiskonna stabiilsus ja riigi terviklik areng osutuvad paraku ebaoluliseks.

Teadlaste tööd, kes rännet uurivad, tuleb kahtlemata tunnustada. Kõnealune uuring põhines rahvaloenduse andmetel. Samas on geograafid viimastel aastatel järjest edukamalt kasutanud mobiiltelefonide rändlusandmeid, mis aitavad arendada ettevõtlust ja (ühis)transporti, ent kust saab sisendeid ka üldisemate rahvastikuprotsesside uurimiseks. Tulemustest saame teha järeldusi, mida otsuseid tehes kasutada.

Seotud lood
    12.07.2016 14.07.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto