R, 9.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Poeesia, spliin ja Kim Kardashian

Anne Vetik
, kriitik
Poeesia, spliin ja Kim Kardashian
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Juba teist korda teeb KUMU koostööd maailmakuulsa moekollektsionääri Aleksandr Vassiljeviga. Seekord on muuseumi külastajail võimalik visata pilk peale viktoriaanliku ajastu naise garderoobile ja elule.

Vassiljevi esimene KUMUsse tulemine osutus tõeliseks furooriks. Eesti moeblogijad ujutasid sotsiaalmeedia üle fotojäädvustuste ning vaimustunud kiidusõnadega. Samamoodi on lood ka «Poeesia ja spliiniga»: pilte korsett-kleitidest pole Instagrami üles pannud vaid minu kassid, sest nad pole näitusel käinud, aga isegi nemad on näitusest kuulnud ja plaanivad seda vaadata.

Eks sääraseid mainstream-magneteid on muuseumile vaja. Hoiab külastatavust kõrgel ja loodetavasti astuvad moesõbrad läbi ka teistelt väljapanekutelt. Kuid tegemist pole kindlasti pelgalt turundustrikiga: «Poeesia ja spliin» on suurepäraselt kureeritud ning räägib palju rohkemast kui lõigetest ja fassongidest.

Alustame aga siiski fassongidest, kuulame ja vaatame, mis neil meile öelda on. Seisan peata mannekeeni vastas, kelle piht on 53 cm ja kellel on seljas siidmuareest keeruline konstruktsioon. Volangid, tikand, pits. Kleidi autor on Charles Worth, mees, kes riietas printsesse ja rikkurite naisi.

Minul kleiti seljas ei ole. Mul on seljas valge T-särk, mille on õmmelnud Banana Republicule Bangladeshi liinitöölised. Nende elutingimused ei vasta Euroopa Liidu standarditele ega üldse eriti mingitele standarditele. Peale särgi katavad mind mustad püksid, mille päritolu on segane ja Nike tossud, mis maksid umbes sama palju, kui Bangladeshi tööline teenib nelja-viie kuu jooksul.

Oma kostüümis saan vabalt ringi liikuda kodus ja õues ning täita ka keerukamaid sotsiaalseid funktsioone, ilma et keegi eriti viltu vaataks. Worthi kleidiga sai käia eranditult õhtustel pidulikel üritustel, ooperis ja ballidel, mujale säärases kleidis ilmudes oleksid eksinud etiketi vastu ja saanud endale kehva maine. Hea maine oli viktoriaanliku naise elus A ja O.

Mannekeeni hirmuäratavalt peenike piht on saavutatud korseti abiga. Pole ime, et daamid kippusid pidevalt minestama ja kannatasid hüsteeriahoogude all. Kui sul on terve ärkveloleku aja vältel seljas liikumist ja hingamist takistav rauast või vaalakontidest piinariist, on teatud närvilisus täiesti mõistetav.

Korsetist päästsid naisi Paul Poirot, emantsipatsioon ja I maailmasõda. Korsettidesse sunnivad naisi tagasi Kim Kardashian, räppmuusika esteetika ja naise seksuaalne objektivisatsioon. Nn waist training  kogub populaarsust kõikjal maailmas.

Peale korsettide takistasid 19. sajandil naisel end mugavalt tunda krinoliin ja hiljem turnüür. Neid pole (veel) tumbrl-blogides sotsiaalmeedia staaride küljes nähtud. See-eest saad tänapäeval oma naiselikuks peetavate kehaosade vormi suurendamiseks kasutada lihase alla paigutatavaid silikoonpatju. Kui peaks valima, eelistaksin turnüüri.

Peale kleitide ja aksessuaaride räägivad näitusel ajavahemikus 1837 kuni 1901 elanud naiste maailmast KUMU kogust pärit maalid, miniatuurid ja selgitavad tekstid seintel. Lugedes valdab mind nõrgemat sorti klaustrofoobia.

Sitsid, satsid, samet, 95 protsendi ulatuses tekstiilidega kaetud keha, portselanloomad, kindakesed, käekotikesed, kaks aastat kestev lein ja muu biidermeier tunduvad puhtesteetilistel põhjustel tõeliselt õõvastavad.

Imekaunid ja imeliselt ebamugavad kleidid teevad nendesse pakitud naistest nipsasjakesed, kes/mis peavad veetma suurema osa elust ranget reeglistikku jälgides ja põhiliselt koduseinte vahel. Siit, nende naiste frustratsioonist, algab konsumerismi ajastu. Sest üks väheseid kohti, kus naine tohtis end vabalt tunda, oli pood ja üks väheseid tema võimalikke eneseväljendusviise oli mood.

Minu Nike tossud on Worthi kleidi otsesed järglased, parema ja vabama, kuid kättesaamatu mina sümbolid, mille tagaajamise käigus muudan maailma järjest vähem elukõlblikuks.

Tarbimistsivilisatsiooni lätete ja feminismi üle saab mõtiskleda KUMU suures saalis oktoobri lõpuni.

ARVUSTUS

Näitus «Poeesia ja spliin. Viktoriaanlik naisekuju ja mood Aleksandr Vassiljevi kogu näitel»

KUMUs avatud 30. oktoobrini

Märksõnad
Tagasi üles